Mõisa ajalugu ulatub 17.sajandisse, mil see kuulus Uexküllidele. Esmase kasutuselevõtu aasta on 1820.
Aastatel 1984–1987 taastati mõisa peahoone ja park, arhitekt oli Ants Evart ja sisekujundaja Hellekai Põldra. Mõisa taastamisel olid aluseks vanad joonised ja pildid.

MÕISAHOONE
Mõisamaja on kahekorruseline. Kelpkatusega peahoone esifassaadi ilmestab laiale kiviterrassile toetuv sammasportikus. Portikuse peal on lahtine rõdu. Veneetsia aknaga tamburi kohal kõrgub kuppel. Soklikorrus on võlvitud. Põhikorruse parema tiiva võtab enda alla suur, petikniššide ning neid raamistavate korintose sammaste ja stukkrosetikestega rikkalikult kaunistatud saal.

Kõrvalhooned
Aednikumaja (94m2), abihoone (275m2) ja pooleliolev ehitis (860m2), millest planeeriti ehitada konverentsi hotell.
Teisel pool jõge mäe otsas on 13.sajandist pärit keldri vundamendid, milledele saaks rajada veel 2 ehitist.

Park
Vabakujulises pargis kasvab 250 liiki puid-põõsaid. Hall pähklipuu häärberi ees on Baltikumi suurim. Ümbrus on korras ja hoolitsetud.

Mõisa ümbritseb kolmest küljest Atla jõgi. Jõel on romantilised sillad ja pisike paviljon jõesaarel.

Mõisahoone on muinsuskaitse all. Pirgu mõisa park on võetud looduskaitse alla.

Mõis on toimiv ettevõte, kus viiakse läbi konverentse, koolitusi ja eelkõige pulmi ning juubeleid.
Helista mulle ja lepime kokku mõisa vaatamise aja.