SASSI
Müüa Vana-Kasti mõisa kõrvalhoone, nüüdse nimega Sassi, kohas kus kohtuvad rikkalik kultuur ja ajalugu!
HOONE
19. sajandil ehitatud ja 2023 aastal renoveeritud kivist maja koosneb 1 maapealse ja katusealusest korrusest, mille üldpind kokku ca 360 m². Paksude seinadega, valdavalt paekivist hoone. Katuse katte materjal kivi. Ehitamisel on järgitud vana stiili sobitades modernsega.
Hoone ehitusalune pind on 252 m² ning hoone maht 741 m³.
Kinnistu on suurusega 6569 m²
PLANEERING
I Korrus: Esik, köök-elutuba, 2 magamistuba, wc, sauna eesruum, wc-vannituba, leiliruum, katlaruum, garaaž-töötuba. Eluruuumide pind on 110 m² ja mitteeluruumide pind 92 m².
II Korrus.: Trepihall, 2 magamistuba, hobituba. Üldpind on ca 160 m².
Katusealune korrus on välja ehitamata (katuse aknad, soojustus, siseviimistlus, küte, trepp i ja II vahel, wc)
KÜTE/KOMMUNIKATSIOON
Vesi ja- kanalisatsioon on tsentraalne. Elektrivõimsus 3x32A.
Õhk-vesi soojuspump Midea (vesipõrandaküte) soojustagastusega ventilatsiooni süsteem, kamina valmidus, internet, valvekaamerad, kaks automaatselt avatavat väravat.
KÕRVALKULUD
Kommunaalkulud on olnud väga mõistlikud; külmal talvel umbes 300 € kokku.
PARKIMINE
Parkimine suletud territooriumiga kinnistul ning autokoht garaazis.
LISAINFO
Dokumentatsioon on korrastamisel ja lõpufaasis.
ASUKOHT/INFRASTRUKTUUR
Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Märjamaa kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Märjamaa valla territooriumile.
Kasti mõisast väljakujunenud Kasti külas asuvad erinevad põllumajandus ja tööstusettevõtted ning asutused. Lasteaed Karikakar ja loomulikult ka Kasti mõis ja selle pere.
Märjamaa 8 km, Rapla 30km, Tallinn 70 km, Pärnu 80 km, Haapsalu 80 km.
AJALUGU
Vana-Kasti mõis (saksa keeles Alt-Kasty) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal mainiti esimest korda 1488. Keskajal oli mõisa kohal Üxküllide vasallilinnus.
Vana-Kasti kõrvalmõis oli Uue-Kasti mõis (Neu-Kasty)
1820 nendatel lasi tollane mõisnik mõisahoone klassitsismi vaimus ümber ehitada.
19. sajandi algusest pärinevad arvukad kõrvalhooned, mis asuvad hajusalt laiali peahoone läheduses, enamik neist kas ümber peahoone esise suure auringi või sissesõidutee äärtes. Neist stiilisemad on sammastikuga ait (meenutab veidi siinmail levinud maanteekõrtsihoone keskosa) ning valitsejamaja, mille fassaadil on peahoonega sarnanevad veneetsia aknad. Veelgi hiljem (arvatavasti 19. sajandi lõpul) on hoone fassaadi keskossa lisatud malmkonsoolidega rõdu.
1900. aastal omandas mõisa Helene von Stackelberg, kelle käest mõis 1919 ka võõrandati.
HIND
Nüüd 199 900€
