Lääneranna vald müüb ajaloolist ja suursugust Vatla mõisakompleksi Pärnumaal!
_________________________
Enampakkumisel saab osaleda kuni 13.10.2025 kell 13:00 siin:
https://www.varakeskus.ee/majad-lneranna-vald-prnu-maakond-ajalooline-vatla-misakompleks
_________________________
Kinnistu kogupindalaga 6,6 ha hõlmab klassitsistliku arhitektuuriga peahoonet, mõisa tõllakuuri (spordihoone), aidahoonet (rahvamaja), elamut, kuuri ning rikkaliku ajaloo ja kultuuripärandiga pargiala. Peahoone (üldpind 1170,7 m²) on 3-korruseline, maaküttega ning säilitanud ajaloolisi detaile nagu kaarfrontoon, kaunid kahhelahjud ja maalitud salong. Endine tõllakuur (üldpind 672,8 m²) on pelletküttel ja kasutusel spordihoonena, aidahoone (üldpind 669,4 m²) aga rahvamajana. Antud hooned on liitunud ühisveevärgiga, olemas elektriliitumised ja lokaalsed kanalisatsioonilahendused.
Mõis on rajatud 16. sajandi lõpul ning kujundatud 19. sajandi alguses von Roseni tellimusel üheks Läänemaa kaunimaks mõisaansambliks. Ajalooliselt kuulus mõis mitmele suursugusele perekonnale, sh von Kursell, von Rosen ja von Maydell. Säilinud on väärikas peahoone, ait ja tõllakuur.
Kinnistu sobib ideaalselt kultuurikeskuseks, haridusasutuseks, turismiettevõtluseks või erakoduks – potentsiaali täis ajalooline pärl ootab uut visiooniga omanikku!
Enne pakkumise tegemist palun kindlasti tutvuda ka Lääneranna Vallavalitsuse korraldusega nr. 370, mis on lisatud oksjoni manusesse.
Palume kinnistu enne pakkumise tegemist üle vaadata, hilisemaid pretensioone ei arvestata.
Kinnistuga tutvumiseks palun ühendust võtta: Aare Lauren, tel. 5699 ****, e-post ***@***.ee.
Tähelepanu. Antud enampakkumisel kujunev hind on lõplik, hinnale ei lisandu käibemaksu ja hind ei sisalda käibemaksu.
Tagatisraha arvestatakse enampakkumisel ostuõiguse omandanud isikul ostusumma sisse, teistele osavõtjatele tagastatakse see vastavalt www.varakeskus.ee tingimustele. Võitnud pakkujale, kes hoidub lepingu sõlmimisest kõrvale, sissemakstud tagatisraha ei tagastata.
Kõik ümbervormistamise kulud kannab ostja.
Ost vormistatakse vaid oksjonipakkumise teinud isiku nimele (vastavalt juriidilisele või eraisikule). Kui soovitakse ost vormistada juriidilisele isikule, tuleb pakkumine teha nimetatud juriidilise isiku nimele loodud kasutajakontolt.
KINNISTU
Kinnistu pindala on 66178 m2, registriosa nr. 266****, katastritunnus 19502:002:0255, katastriüksuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa.
Kinnistule pääseb mööda asfalteeritud Audru-Tõstamaa-Nurmsi teed.
Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt on kinnistul järgnevad kitsendused: sideehitise kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, geodeetilise märgi kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, tee avalik kasutus, muinsuskaitseala või kinnismälestise ala (Vatla mõisa park, Vatla mõisa peahoone, Vatla mõisa ait, Vatla mõisa tall-tõllakuur ja Vatla mõisa kasvuhoone), uuringu ala (geoloogiline), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (rabakonn, kodukakk, väänkael, tähnikvesilik, väike-kirjurähn) . Kitsenduste ja nende mõjualadega saab lähemalt tutvuda siit: https://kitsendused.kataster.ee/public?code=19502:002:0255.
Kinnistusraamatus on kitsendustena välja toodud:
- Isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90******) kasuks. Tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elektroonilise side võrgu omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 08.11.2011.a. lepingu punktidele 2 ja 3 ning lepingu lisaks olevale plaanile.
- Märkus muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariigi kasuks. Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks asukohajärgne kohalik omavalitsus. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 7.
Kinnistul paiknevad järgmised ehitised ja rajatised:
Vatla mõisa peahoone - endine koolimaja (Ehitisregistri number 105016549), ehitusalune pind on 715 m2 ja suletud netopind 1170,7 m2. Hoone on kolmekorruseline. Maja küttelahendiks on maaküte. Hoones on kaasaegne keskküttesüsteem. Veeühendus on tsentraalne ning kanalisatsioon on lokaalne (imbväljak). Hoones on elektriiitumine 3x100A.
Mõisa tõllakuur - Vatla spordihoone (Ehitisregistri number 120273244), ehitusalune pind 660 m2 ja suletud netopind 672,8 m2. Maja küttelahendiks on pelletküte. Veeühendus on tsentraalne ning kanalisatsioon on lokaalne (kogumiskaev). Hoones on elektriiitumine 3x50A.
Mõisa aidahoone - Vatla rahvamaja (Ehitisregistri number 105003741), ehitusalune pind 541 m2 ja suletud netopind 669,4 m2, Maja küttelahendiks on ahjuküte. Veeühendus on tsentraalne ning kanalisatsioon on lokaalne (kogumiskaev). Hoones on elektriiitumine 3x63A. Hoone vajab kapitaalremonti.
Kahe korteriga elamu (Ehitisregistri number 105016561), ehitusalune pind 98 m2 ja suletud netopind 78 m2. Maja küttelahendiks on ahjuküte, ahjude seisukord on teadmata. Hoones on elektriiitumine kummalgi korteril 1x16A + 1x16A. Hoone on amortiseerunud.
Kuur (Ehitisregistri number 105003742), ehitusalune pind 111 m2 ja suletud netopind 93,7 m2.
Rajatis - Spodiväljak (Ehitisregistri number 220705175)
Rajatis - Vatla küla rannavõrkpalliväljak (Ehitisregistri number 220681810).
Ehitisregistri koondväljavõtted on lisatud oksjoni manusesse.
Vatla mõisakompleksi hooned on muinsuskaitse all ning on ehitismälestistena registreeritud Kultuurimälestiste registris. Muinsuskaitseameti info on leitav SIIT.
NB! Piltidel nähaolev sisustus ei kuulu müügihinna sisse.
AJALUGU
Vatla mõis (saksa k Wattel) rajati 16. sajandi lõpul ning kuulus 18. sajandi alguses von Mandelstjernadele ja 1800. aasta paiku von Kursellidele. 1807. aastal omandas mõisa Otto von Rosen, kes lasi 1810.–1820. aastatel välja ehitada suursuguse varaklassitsistliku mõisakompleksi, mille keskmes on kahekorruseline poolkelpkatusega peahoone. Hoone teine korrus oli esinduslikuks elukorruseks, esimene korrus jäi madalaks majanduskorruseks. Peahoone kolme akna laiune kesktelg on kolmekorruseline ja kaunistatud kaarfrontooniga; tagaküljele lisandus 19. sajandi lõpul veranda neljal kivisambal.
Kompleksi kuulusid veel aidahoone, tall-tõllakuur, park ja klassitsistlik pargipaviljon. Mõis kuulus 1842. aastast von Maydellidele ning enne 1919. aasta võõrandamist Karl von Wrangellile.
Alates 1920. aastatest on mõisahoones tegutsenud kool; ait kohandati spordihooneks ning tall-tõllakuur rahvamajaks. Hoonetes on säilinud mitmeid originaalseid detaile, näiteks kahhelahjud, maalitud salong ja nikerdusega kaunistused. Vatla mõis on üks Läänemaa paremini säilinud ajaloolisi mõisasüdameid, millel on suur kultuuriline ja arhitektuurne väärtus.
Legendi järgi olla Vatla mõisahärra naabermõisnikuga kihla vedanud, et ehitab hoone, mille ühest nurgast teine nurk kätte ei paista. Ja tõepoolest, kõvera hoone ühest nurgast teise ei näe.
Praegu tegutsevad hoonetes Vatla külaselts ja raamatukogu.
ASUKOHT
Vatla mõis asub rahulikus ja looduskaunis Vatla külas, Lääneranna vallas, Pärnu maakonnas.
Paiknemine Virtsu-Kuivastu maantee läheduses tagab hea ligipääsetavuse nii Pärnust, Haapsalust kui Tallinnast. Mõis jääb ca 50 km kaugusele Pärnust, 70 km kaugusele Haapsalust ning umbes 130 km kaugusele Tallinnast. Virtsu sadam on mõisast 15 km kaugusel.
Vahetus ümbruses on mitmeid mereäärsed turismi- ja suvitspiirkonnad nagu näiteks Pivarootsi ja Paatsalu.
Rahulik keskkond, rohelus ning ajalooline aura loovad ideaalse pinnase nii elamiseks, haridus- või kultuuritegevuseks kui ka turismiprojektideks.
Fotod: Erakogu ja Maa-amet
_________________________
Enampakkumisel saab osaleda kuni 13.10.2025 kell 13:00 siin:
https://www.varakeskus.ee/majad-lneranna-vald-prnu-maakond-ajalooline-vatla-misakompleks
_________________________
Kinnistu kogupindalaga 6,6 ha hõlmab klassitsistliku arhitektuuriga peahoonet, mõisa tõllakuuri (spordihoone), aidahoonet (rahvamaja), elamut, kuuri ning rikkaliku ajaloo ja kultuuripärandiga pargiala. Peahoone (üldpind 1170,7 m²) on 3-korruseline, maaküttega ning säilitanud ajaloolisi detaile nagu kaarfrontoon, kaunid kahhelahjud ja maalitud salong. Endine tõllakuur (üldpind 672,8 m²) on pelletküttel ja kasutusel spordihoonena, aidahoone (üldpind 669,4 m²) aga rahvamajana. Antud hooned on liitunud ühisveevärgiga, olemas elektriliitumised ja lokaalsed kanalisatsioonilahendused.
Mõis on rajatud 16. sajandi lõpul ning kujundatud 19. sajandi alguses von Roseni tellimusel üheks Läänemaa kaunimaks mõisaansambliks. Ajalooliselt kuulus mõis mitmele suursugusele perekonnale, sh von Kursell, von Rosen ja von Maydell. Säilinud on väärikas peahoone, ait ja tõllakuur.
Kinnistu sobib ideaalselt kultuurikeskuseks, haridusasutuseks, turismiettevõtluseks või erakoduks – potentsiaali täis ajalooline pärl ootab uut visiooniga omanikku!
Enne pakkumise tegemist palun kindlasti tutvuda ka Lääneranna Vallavalitsuse korraldusega nr. 370, mis on lisatud oksjoni manusesse.
Palume kinnistu enne pakkumise tegemist üle vaadata, hilisemaid pretensioone ei arvestata.
Kinnistuga tutvumiseks palun ühendust võtta: Aare Lauren, tel. 5699 ****, e-post ***@***.ee.
Tähelepanu. Antud enampakkumisel kujunev hind on lõplik, hinnale ei lisandu käibemaksu ja hind ei sisalda käibemaksu.
Tagatisraha arvestatakse enampakkumisel ostuõiguse omandanud isikul ostusumma sisse, teistele osavõtjatele tagastatakse see vastavalt www.varakeskus.ee tingimustele. Võitnud pakkujale, kes hoidub lepingu sõlmimisest kõrvale, sissemakstud tagatisraha ei tagastata.
Kõik ümbervormistamise kulud kannab ostja.
Ost vormistatakse vaid oksjonipakkumise teinud isiku nimele (vastavalt juriidilisele või eraisikule). Kui soovitakse ost vormistada juriidilisele isikule, tuleb pakkumine teha nimetatud juriidilise isiku nimele loodud kasutajakontolt.
KINNISTU
Kinnistu pindala on 66178 m2, registriosa nr. 266****, katastritunnus 19502:002:0255, katastriüksuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa.
Kinnistule pääseb mööda asfalteeritud Audru-Tõstamaa-Nurmsi teed.
Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt on kinnistul järgnevad kitsendused: sideehitise kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, geodeetilise märgi kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, tee avalik kasutus, muinsuskaitseala või kinnismälestise ala (Vatla mõisa park, Vatla mõisa peahoone, Vatla mõisa ait, Vatla mõisa tall-tõllakuur ja Vatla mõisa kasvuhoone), uuringu ala (geoloogiline), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (rabakonn, kodukakk, väänkael, tähnikvesilik, väike-kirjurähn) . Kitsenduste ja nende mõjualadega saab lähemalt tutvuda siit: https://kitsendused.kataster.ee/public?code=19502:002:0255.
Kinnistusraamatus on kitsendustena välja toodud:
- Isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90******) kasuks. Tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elektroonilise side võrgu omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 08.11.2011.a. lepingu punktidele 2 ja 3 ning lepingu lisaks olevale plaanile.
- Märkus muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariigi kasuks. Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks asukohajärgne kohalik omavalitsus. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 7.
Kinnistul paiknevad järgmised ehitised ja rajatised:
Vatla mõisa peahoone - endine koolimaja (Ehitisregistri number 105016549), ehitusalune pind on 715 m2 ja suletud netopind 1170,7 m2. Hoone on kolmekorruseline. Maja küttelahendiks on maaküte. Hoones on kaasaegne keskküttesüsteem. Veeühendus on tsentraalne ning kanalisatsioon on lokaalne (imbväljak). Hoones on elektriiitumine 3x100A.
Mõisa tõllakuur - Vatla spordihoone (Ehitisregistri number 120273244), ehitusalune pind 660 m2 ja suletud netopind 672,8 m2. Maja küttelahendiks on pelletküte. Veeühendus on tsentraalne ning kanalisatsioon on lokaalne (kogumiskaev). Hoones on elektriiitumine 3x50A.
Mõisa aidahoone - Vatla rahvamaja (Ehitisregistri number 105003741), ehitusalune pind 541 m2 ja suletud netopind 669,4 m2, Maja küttelahendiks on ahjuküte. Veeühendus on tsentraalne ning kanalisatsioon on lokaalne (kogumiskaev). Hoones on elektriiitumine 3x63A. Hoone vajab kapitaalremonti.
Kahe korteriga elamu (Ehitisregistri number 105016561), ehitusalune pind 98 m2 ja suletud netopind 78 m2. Maja küttelahendiks on ahjuküte, ahjude seisukord on teadmata. Hoones on elektriiitumine kummalgi korteril 1x16A + 1x16A. Hoone on amortiseerunud.
Kuur (Ehitisregistri number 105003742), ehitusalune pind 111 m2 ja suletud netopind 93,7 m2.
Rajatis - Spodiväljak (Ehitisregistri number 220705175)
Rajatis - Vatla küla rannavõrkpalliväljak (Ehitisregistri number 220681810).
Ehitisregistri koondväljavõtted on lisatud oksjoni manusesse.
Vatla mõisakompleksi hooned on muinsuskaitse all ning on ehitismälestistena registreeritud Kultuurimälestiste registris. Muinsuskaitseameti info on leitav SIIT.
NB! Piltidel nähaolev sisustus ei kuulu müügihinna sisse.
AJALUGU
Vatla mõis (saksa k Wattel) rajati 16. sajandi lõpul ning kuulus 18. sajandi alguses von Mandelstjernadele ja 1800. aasta paiku von Kursellidele. 1807. aastal omandas mõisa Otto von Rosen, kes lasi 1810.–1820. aastatel välja ehitada suursuguse varaklassitsistliku mõisakompleksi, mille keskmes on kahekorruseline poolkelpkatusega peahoone. Hoone teine korrus oli esinduslikuks elukorruseks, esimene korrus jäi madalaks majanduskorruseks. Peahoone kolme akna laiune kesktelg on kolmekorruseline ja kaunistatud kaarfrontooniga; tagaküljele lisandus 19. sajandi lõpul veranda neljal kivisambal.
Kompleksi kuulusid veel aidahoone, tall-tõllakuur, park ja klassitsistlik pargipaviljon. Mõis kuulus 1842. aastast von Maydellidele ning enne 1919. aasta võõrandamist Karl von Wrangellile.
Alates 1920. aastatest on mõisahoones tegutsenud kool; ait kohandati spordihooneks ning tall-tõllakuur rahvamajaks. Hoonetes on säilinud mitmeid originaalseid detaile, näiteks kahhelahjud, maalitud salong ja nikerdusega kaunistused. Vatla mõis on üks Läänemaa paremini säilinud ajaloolisi mõisasüdameid, millel on suur kultuuriline ja arhitektuurne väärtus.
Legendi järgi olla Vatla mõisahärra naabermõisnikuga kihla vedanud, et ehitab hoone, mille ühest nurgast teine nurk kätte ei paista. Ja tõepoolest, kõvera hoone ühest nurgast teise ei näe.
Praegu tegutsevad hoonetes Vatla külaselts ja raamatukogu.
ASUKOHT
Vatla mõis asub rahulikus ja looduskaunis Vatla külas, Lääneranna vallas, Pärnu maakonnas.
Paiknemine Virtsu-Kuivastu maantee läheduses tagab hea ligipääsetavuse nii Pärnust, Haapsalust kui Tallinnast. Mõis jääb ca 50 km kaugusele Pärnust, 70 km kaugusele Haapsalust ning umbes 130 km kaugusele Tallinnast. Virtsu sadam on mõisast 15 km kaugusel.
Vahetus ümbruses on mitmeid mereäärsed turismi- ja suvitspiirkonnad nagu näiteks Pivarootsi ja Paatsalu.
Rahulik keskkond, rohelus ning ajalooline aura loovad ideaalse pinnase nii elamiseks, haridus- või kultuuritegevuseks kui ka turismiprojektideks.
Fotod: Erakogu ja Maa-amet
