Müüa Ravila mõisa valitsejamaja Harjumaal Kose vallas.
Renoveerimist vajaval suurel kahekorruselisel viilkatusega ja kolme kortsnaga krohvitud kivihoonel on üldpinda kokku 602 m² koos avara pööningu ning võlvist täiskeldriga. Mitteeluruumi pinda on 472 m². Ehitusalune pind 349 m², hoone maht 2932.
Ravila mõisa valitsejamaja on ehitatud 19. sajandi IV veerandil asudes peahoonest mõnisada meetrit eemal Ravilast Tartu maanteele suunduva tee ääres.
Hoone liigitub ehitismälestiste alla. Muinsuskaitseameti hinnangute kohaselt on katusekonstruktsioonid heas korras. Seintel esineb kohati krohvikahjustusi. Avatäited on heas ja rahuldavas korras. Sisetrepid ja põrandad on tehniliselt korras.
Valitsejamajast on osa ruume olnud eelnevalt kasutusel kontoritena, osa ruume aga kasutuseta. Küttesüsteemidena kasutatud ahi- ja elektrikütet. Vesi ja kanalisatsioon on tsentraalne. Elekter 3x80 A.
Ravila mõisat (saksa k Meks) on esmamainitud 1469. aastal. Enamiku 16. sajandist kuulus mõis von Rosenitele. 1592. aastal läks mõis Johann von Uexkülli omandusse, kelle suguvõsa kätte jäi mõis kuni Põhjasõjani. 18. sajandil kuulus mõis alguses Detloffidele. 1768. aastal omandas mõisa Karl von Manteuffel. Alates 1849. aastast oli mõis von Kotzebuede aadliperekonna omanduses. Mõisa viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli Alexandrine Pilar von Pilchau (sünd. von Kotzebue).
Mõisa peahoone püstitati von Manteuffelite ajal 1770tel aastatel. 1905. aasta ülestõusu ajal mõisahoone põletati. Hoone taastati umbes 1910. aastaks muudetud kujul ning täiskahekorruslisena.
Mõisa peahoone lähedale ehitati arvukalt kõrvalhooneid, mis enamjaolt paiknevad mõisasüdant läbivate maanteede ääres.
http://www.mois.ee/harju/ravila.shtml
---
Soovid müüa või üürile anda kinnisvara? Võta minuga ühendust!
Renoveerimist vajaval suurel kahekorruselisel viilkatusega ja kolme kortsnaga krohvitud kivihoonel on üldpinda kokku 602 m² koos avara pööningu ning võlvist täiskeldriga. Mitteeluruumi pinda on 472 m². Ehitusalune pind 349 m², hoone maht 2932.
Ravila mõisa valitsejamaja on ehitatud 19. sajandi IV veerandil asudes peahoonest mõnisada meetrit eemal Ravilast Tartu maanteele suunduva tee ääres.
Hoone liigitub ehitismälestiste alla. Muinsuskaitseameti hinnangute kohaselt on katusekonstruktsioonid heas korras. Seintel esineb kohati krohvikahjustusi. Avatäited on heas ja rahuldavas korras. Sisetrepid ja põrandad on tehniliselt korras.
Valitsejamajast on osa ruume olnud eelnevalt kasutusel kontoritena, osa ruume aga kasutuseta. Küttesüsteemidena kasutatud ahi- ja elektrikütet. Vesi ja kanalisatsioon on tsentraalne. Elekter 3x80 A.
Ravila mõisat (saksa k Meks) on esmamainitud 1469. aastal. Enamiku 16. sajandist kuulus mõis von Rosenitele. 1592. aastal läks mõis Johann von Uexkülli omandusse, kelle suguvõsa kätte jäi mõis kuni Põhjasõjani. 18. sajandil kuulus mõis alguses Detloffidele. 1768. aastal omandas mõisa Karl von Manteuffel. Alates 1849. aastast oli mõis von Kotzebuede aadliperekonna omanduses. Mõisa viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli Alexandrine Pilar von Pilchau (sünd. von Kotzebue).
Mõisa peahoone püstitati von Manteuffelite ajal 1770tel aastatel. 1905. aasta ülestõusu ajal mõisahoone põletati. Hoone taastati umbes 1910. aastaks muudetud kujul ning täiskahekorruslisena.
Mõisa peahoone lähedale ehitati arvukalt kõrvalhooneid, mis enamjaolt paiknevad mõisasüdant läbivate maanteede ääres.
http://www.mois.ee/harju/ravila.shtml
---
Soovid müüa või üürile anda kinnisvara? Võta minuga ühendust!
