Müüa erakordne ja suurepärases seisukorras Kehtna mõis!
Tallinna kesklinnast vähem kui tunniajase autosõidu kaugusel, keset hooldatud ja romantilist Kehtna mõisaparki, võib see imeline mõisahoone saada just Sinu järgmiseks koduks või äriplaaniks, kus viia ellu oma unistused ja fantaasiad! Hoone on seisukorras, mis võimaldab kohest sissekolimist!
AJALUGU
Kehtna mõisa (Kechtel) on esmakordselt mainitud 1470.aastal, kui see kuulus Arndt von Vietinghofile. Kunagiste mõisaomanike reas on kõige kuulsamad nimed Rootsi väejuht Pontus de la Gardie ja Keila-Joale lossi ehitanud krahv Alexander Bencendorff. 1874. aastal oli Kehtna juba Rapla kihelkonna suuremaid mõisasid. Otto von Lilienfeldi eestvedamisel sai varaklassitsistlikus stiilis härrastemaja 1880. aastail moodsa neorenessansliku ilme, mida rõhutasid teise korruse kaaraknad ja madal, räästabalustraadiga katus. Ajaloolise 1905.a. ülestõusu ajal sai põlengu käigus kannatada ka Kehtna mõis. Otto von Lilienfeldi poeg Helmuth´i tellimusel ehitati härrastemaja aastatel 1906–1910 veel uhkema ja moodsamana üles, saavutades tänaseks säilinud tõstetud kelpkatusega mahu ja väljanägemise. Tiikide poole avanevat peasissekäiku rõhutavad sammasportikus, suur segmentkaaraken ja balustraadiga rõdu. Maja tagakülge ehib suveks ära võetavate akendega veranda-talveaed. Esindusruumid paiknevad hoone keskteljel, hoone südamesse jääb kaarakendega ja suure rõduga õhtupäikese poole avatud ligi 4,7m kõrguse laega peegelsaal. Hoone akendest avanevad vaated seovad hoone harmoneeruvalt pargiga.
MÕISA SEISUKORD
Mõisahoone renoveerimise käigus on eeskujulikult ja 20.-sajandi alguse ajastutruult taastatud palju hoone ajaloolisi detaile, uuendatud on sise- ja välisviimistlus ning rajatud kaasaegsed tehnosüsteemid. Mõisa praegune omanik on lõpetanud suuremad renoveerimistööd, lõpuni viimata on vaid alumise korruse vasaku tiiva lõplik siseviimistlus. Mööblit, valgusteid, kardinaid ja elamise juurde kuuluvaid pisiasju selles kaunis häärberis veel pole, kuid seda paremini jääbki silma kõik ilus, mis on juba valmis ning annab võimaluse ka pisidetailide sättimiseks uue omaniku eelistuste järgi.
Mõisa köetakse keskküttega, hoone esimesel korrusel on põrandaküte ja teisel korrusel radiaatorküte.
Hoone on ühendatud elektrivõrguga (3x100A) ja Kehtna aleviku tsentraalse vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Teostatud on vundamendi hüdroisolatsioon ja välja on ehitatud drenaaž.
Hoonele on väljastatud kasutusluba. Mõisa peahoone suletud netopind kahel korrusel on kokku 947,8m². Uuel omanikul on võimalik lõpetada pööningukorruse väljaehitamine, kus on võimalik kasutusele võtta lisaks üle 400m² pinda.
ÜMBRUSKOND
Mõisa ümbritseb ligikaudu 10 hektari suurune looduskaitse all olev Kehtna mõisapark. Kehtna mõisa park on kuulus selle poolest, et sinna on istutanud omanimelise tamme iga Eesti Vabariigi president. Park on heas seisukorras, parki hooldab ning see kuulub Kehtna vallale. Mõisahoonet ümbritsev eramaa, mida mõisa omanik peab hooldama, on ligikaudu 6000m² suurune, mistõttu on ka häärberi ülalpidamiskulud mõistlikud.
Mõisapargi serval, Kehtna aleviku keskuses paiknevad mitmed teenindusasutused, kauplus, lasteaed, põhikool, vallamaja ning tuntud Kehtna Kutsehariduskeskus.
Kehtna Mõis asub Tallinna kesklinnast vaid ligikaudu 60 km kaugusel, Rapla maakonnakeskuse Rapla linnani on 11km. Mõisani viib asfaltkattega tee.
Mõisaga koos on võimalik soetada mõisapargis paiknev tall-tõllakuur aadressiga Tiigi tn. 18, mille hoone suletud netopindala on 817,4 m² ning mis asub kinnistul suurusega 1528 m². Renoveerimist vajava tall-tõllakuuri lõunapoolse külje katusele on võimalik rajada hooneid energiaga varustav päikeseelektrijaam. Kokkuleppel on võimalik omandada ka muid naaberhooneid.
Pakkumised teretulnud!
Lisainformatsiooniks palun võtke ühendust!
Tallinna kesklinnast vähem kui tunniajase autosõidu kaugusel, keset hooldatud ja romantilist Kehtna mõisaparki, võib see imeline mõisahoone saada just Sinu järgmiseks koduks või äriplaaniks, kus viia ellu oma unistused ja fantaasiad! Hoone on seisukorras, mis võimaldab kohest sissekolimist!
AJALUGU
Kehtna mõisa (Kechtel) on esmakordselt mainitud 1470.aastal, kui see kuulus Arndt von Vietinghofile. Kunagiste mõisaomanike reas on kõige kuulsamad nimed Rootsi väejuht Pontus de la Gardie ja Keila-Joale lossi ehitanud krahv Alexander Bencendorff. 1874. aastal oli Kehtna juba Rapla kihelkonna suuremaid mõisasid. Otto von Lilienfeldi eestvedamisel sai varaklassitsistlikus stiilis härrastemaja 1880. aastail moodsa neorenessansliku ilme, mida rõhutasid teise korruse kaaraknad ja madal, räästabalustraadiga katus. Ajaloolise 1905.a. ülestõusu ajal sai põlengu käigus kannatada ka Kehtna mõis. Otto von Lilienfeldi poeg Helmuth´i tellimusel ehitati härrastemaja aastatel 1906–1910 veel uhkema ja moodsamana üles, saavutades tänaseks säilinud tõstetud kelpkatusega mahu ja väljanägemise. Tiikide poole avanevat peasissekäiku rõhutavad sammasportikus, suur segmentkaaraken ja balustraadiga rõdu. Maja tagakülge ehib suveks ära võetavate akendega veranda-talveaed. Esindusruumid paiknevad hoone keskteljel, hoone südamesse jääb kaarakendega ja suure rõduga õhtupäikese poole avatud ligi 4,7m kõrguse laega peegelsaal. Hoone akendest avanevad vaated seovad hoone harmoneeruvalt pargiga.
MÕISA SEISUKORD
Mõisahoone renoveerimise käigus on eeskujulikult ja 20.-sajandi alguse ajastutruult taastatud palju hoone ajaloolisi detaile, uuendatud on sise- ja välisviimistlus ning rajatud kaasaegsed tehnosüsteemid. Mõisa praegune omanik on lõpetanud suuremad renoveerimistööd, lõpuni viimata on vaid alumise korruse vasaku tiiva lõplik siseviimistlus. Mööblit, valgusteid, kardinaid ja elamise juurde kuuluvaid pisiasju selles kaunis häärberis veel pole, kuid seda paremini jääbki silma kõik ilus, mis on juba valmis ning annab võimaluse ka pisidetailide sättimiseks uue omaniku eelistuste järgi.
Mõisa köetakse keskküttega, hoone esimesel korrusel on põrandaküte ja teisel korrusel radiaatorküte.
Hoone on ühendatud elektrivõrguga (3x100A) ja Kehtna aleviku tsentraalse vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Teostatud on vundamendi hüdroisolatsioon ja välja on ehitatud drenaaž.
Hoonele on väljastatud kasutusluba. Mõisa peahoone suletud netopind kahel korrusel on kokku 947,8m². Uuel omanikul on võimalik lõpetada pööningukorruse väljaehitamine, kus on võimalik kasutusele võtta lisaks üle 400m² pinda.
ÜMBRUSKOND
Mõisa ümbritseb ligikaudu 10 hektari suurune looduskaitse all olev Kehtna mõisapark. Kehtna mõisa park on kuulus selle poolest, et sinna on istutanud omanimelise tamme iga Eesti Vabariigi president. Park on heas seisukorras, parki hooldab ning see kuulub Kehtna vallale. Mõisahoonet ümbritsev eramaa, mida mõisa omanik peab hooldama, on ligikaudu 6000m² suurune, mistõttu on ka häärberi ülalpidamiskulud mõistlikud.
Mõisapargi serval, Kehtna aleviku keskuses paiknevad mitmed teenindusasutused, kauplus, lasteaed, põhikool, vallamaja ning tuntud Kehtna Kutsehariduskeskus.
Kehtna Mõis asub Tallinna kesklinnast vaid ligikaudu 60 km kaugusel, Rapla maakonnakeskuse Rapla linnani on 11km. Mõisani viib asfaltkattega tee.
Mõisaga koos on võimalik soetada mõisapargis paiknev tall-tõllakuur aadressiga Tiigi tn. 18, mille hoone suletud netopindala on 817,4 m² ning mis asub kinnistul suurusega 1528 m². Renoveerimist vajava tall-tõllakuuri lõunapoolse külje katusele on võimalik rajada hooneid energiaga varustav päikeseelektrijaam. Kokkuleppel on võimalik omandada ka muid naaberhooneid.
Pakkumised teretulnud!
Lisainformatsiooniks palun võtke ühendust!
