Libedusetõrje ABC: kuidas hoida talvel majaesine ohutuna

Külmakraadide tulek toob kaasa nii jäälilled akendele kui imelised talvised vaated, kuid paratamatult ka libeduse ja kukkumisohu. Piisava ettenägelikkuse ja õigete võtetega on võimalik hoida koduümbrus libeduse- ja lumevaba, ilma et see muutuks liigselt koormavaks ettevõtmiseks. Soovitusi jagab hooldusteenindusettevõtte Krausberg teenindusjuht Urve Vanker.

Õiged materjalid libedusetõrjeks

„Libedustõrje puhul tehakse sageli vigu juba alguses. Näiteks jäetakse lumi liiga kauaks lükkamata ning see tallatakse kinni, mistõttu tekib alusjää, mida hiljem on palju raskem eemaldada. Samuti kasutatakse tihti vale materjali vales kohas või liiga vähe tõrjeainet.“ selgitab Krausbergi teenindusjuht Urve Vanker.

Kõige parem on kasutada libedusetõrjeks graniitkillustikku (2–6 mm), mis on pindadele ja haljastusele ohutu ning tagab hea haarduvuse ka külmadel päevadel. Graniitkillustik ei muuda pinda poriseks ja jääb tänu oma fraktsioonile toimima ka siis, kui sulailm vaheldub külmaga. Tegemist on ka keskkonnasäästliku lahendusega, sest need saab koguda kokku ning järgmisel talvel uuesti kasutada.

Treppidel ja kaldteedel tuleks soola (kloriide) vältida, sest see rikub kivi ja betooni pinda ning kandub jalanõude all siseruumidesse, kust on seda hiljem tülikas puhastada.

Kui jää on juba tekkinud, võib vajadusel kasutada kloriide või spetsiaalseid sulatajaid, kuid neid tuleks puistata mõõdukalt ja sihitult. Tasub teada, et sool toimib kõige paremini temperatuuril kuni –10 °C, alates sellest temperatuurist tuleks üle minna killustiku kasutamisele.

Kõige mõistlikum on hoida tõrjematerjal käepärast suuremas kastis koos väikese kühvli ja pangega. Parim on seda hoida kuivas ruumis, sest nii säilivad selle omadused kõige paremini – sinna sisse ei lähe niiskus, mille tulemusel graniitkillustik võib külmuda. Libeduse tõrjel on heaks abimeheks ka vastupidav jääraud.

Lumepuhastusel on tähtsaim järjepidevus

Värske lumi on kerge ja lihtsasti eemaldatav, aga kui jätta lumelükkamine järgmisele päevale, on lumi juba kinni tallatud või läbi jäätunud. Sellise lumekihi eemaldamine võib võtta tunde rasket tööd. Seetõttu tasub alustada koristust juba saju ajal, mitte oodata, kuni kogu lumi on maha tulnud. Lühikesed, regulaarsed koristusringid on tõhusamad ja tervisele sõbralikumad kui üks pikk ja väsitav lahing.

Lumepuhur on kõige tõhusam suurematel pindadel, näiteks sissesõiduteedel, samas kui labidas või ergonoomilise varrega lumelükkaja sobib väiksematele aladele ja viimistluseks. Plastikust lumelabida puhul tasub valida tugevamast materjalist variant, et see ei puruneks külmaga ega kuluks juba esimese talvega.

Tähelepanu vajavad pinnad

Lume eemaldamisel tuleb tähele panna, et kuhjamine ei takistaks jalakäijate ega autojuhtide nähtavust ning sulavesi saaks hiljem ära voolata, mitte ei jääks jäätuma kõnniteele. Samuti tuleb hoida äravooluteed avatuna, et vältida jää tekkimist sissesõiduteel ja parkimiskohtadel. Köetavate treppide ja kaldteede puhul on mõistlik jälgida, et need püsiksid kuivad, nii ei muutu sulanud lumemass uuesti jääks, kui küte väljas on.

Trepid ja kaldteed on kõige riskantsemad alad maja ümbruses, sest seal on kukkumisoht otsene. Käiguteed ja piirded võib tähistada postikeste või tähistega, et need oleks lume seest paremini nähtavad.

Pindade seisukorda tuleks kontrollida vähemalt kaks korda päevas – hommikuti ja õhtuti. Sulailmade ja külmade vaheldumisel on soovitatav teha seda lausa 2–3 korda päevas.

Väike, kuid suure mõjuga nipp: pinna ennetav niisutamine kloriidilahusega (eeldusel, et kloriidide kasutamine on lubatud). takistab jää kinnitumist ning hoiab töö tulevikus lihtsamana.

Hoolime iseendast ja teistest

Turvalisus algab ennekõike iseenda hoidmisest. Lumekoristus on füüsiline töö, mistõttu on oluline riietuda kihiliselt, teha pause ja vältida liigset pingutust. Selga ei tasu üle koormata ning libedatel pindadel tasub kasutada jäänaelikuid, mis muudavad jalatsid kindlamaks. Pimedal ajal ei tee paha ka helkurvest, mis muudab tänaval tegutseja liiklejatele nähtavamaks.

Paljudel eakatel inimestel on jää- ja lumetõrje tõsine väljakutse – mitte tahtmise, vaid tervise ja jõu tõttu. Seepärast tasub lähedaste ja naabrite olukorrale tähelepanu pöörata. Vahel piisab vaid abikäest või ämbrist graniitkillustikust, et muuta kellegi päev turvalisemaks. Kui eakal inimesel on raske lund lükata, võib juba varakult kokku leppida, kes teda abistab või millise teenusepakkuja poole pöörduda.

„Näiteks võib ühistu või eraisik sõlmida lepingulise hoolduse professionaalse ettevõttega, kes käib lume- ja libedusetõrjet tegemas graafiku või ilmaolude järgi. Nii on hooldust vajav pind pidevalt kontrolli all, mitte ainult siis, kui probleem on juba käes,“ selgitab Urve Vanker. „See on mugav ka neile, kellele meeldib talviti reisida, et libeduse- ja lumetõrjekohustus ei jääks oma kinnistuga külgneval kõnniteel täitmata.“

Panus kogukonna heaks

Hästi tehtud jää- ja lumetõrje ei ole ainult tülikas kohustus, vaid vähendab ka päriselt õnnetuste riski. Kui majaomanik vaatab lisaks oma hoovile ka kõnniteele ja vajadusel ulatab abikäe naabrile, on turvalisem kogu tänav. Talv ei kao kuhugi, kuid teadlik tegutsemine teeb selle kõigile paremini talutavaks.