Viieaastane üleminekuperiood sai läbi: liginullenergiahoonete nõuded laienesid ka uutele väikeelamutele
Alates juunist peavad ka Eestis ehitatavad uued väikeelamud vastama rangematele energiatõhususe nõuetele. Kuni 220 ruutmeetrise köetava pinnaga eramud tuleb senise B-energiaklassi asemel ehitada A-klassi nõuetele vastavalt, mis eeldab taastuvenergia kasutamist.
Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe sõnul toovad uued nõuded väikeelamute ehitajatele kaasa lisakulusid, kuigi tehniliselt pole muudatus suur. "Suurem osa täna ehitatavatest väikeelamutest vastavad juba niigi B-klassi nõuetele. Peamine erinevus A-klassi puhul on taastuvenergia tootmise kohustus, mis enamasti tähendab päikesepaneelide paigaldamist," selgitas Uibomäe.
Milliseid hooneid muudatused puudutavad
Uuendatud nõuded rakenduvad hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse pärast 1. juunit 2025. Enne seda kuupäeva esitatud taotlustega projektid saavad jätkata varasema regulatsiooni alusel.
Liginullenergiahoonete energiatõhususarv peab jääma alla kindlate piirväärtuste: alla 120 ruutmeetrise köetava pinnaga väikeelamute puhul 145 kWh/(m²·a), 120-220 ruutmeetrise pinna korral 120 kWh/(m²·a) ning üle 220 ruutmeetrise pinnaga hoonete puhul 100 kWh/(m²·a).
Päikesepaneelid pole alati kohustuslikud
Kuigi taastuvenergia kasutamine on A-klassi saavutamiseks vajalik, näeb seadus ette ka erandeid. "Päikeseenergiasüsteemi tuleb paigaldada vaid siis, kui see on nii majanduslikult mõistlik kui ka tehniliselt võimalik," märkis Uibomäe.
Majanduslikult põhjendatuks peetakse vähemalt ühe kilovatise võimsusega süsteemi, mille tootlikkus on vähemalt 70 protsenti optimaalselt suunatud päikeseenergiasüsteemi aastasest tootlikkusest. Tehnilisteks takistusteks võivad olla näiteks elektrivõrgu puudulik läbilaskevõime, vajadus põhivõrgu tugevdustööde järele või sobiva katusepinna puudumine.
Päikesepaneelide paigaldamise vajaduse hindamine toimub juba projekteerimisetapis. Projekteerija või energiatõhususe spetsialist analüüsib konkreetse hoone võimalusi ning dokumenteerib oma põhjendused ehitusprojekti energiatõhususe osas. Need andmed esitatakse koos ehitusloa taotluse või ehitusteatisega kohalikule omavalitsusele, kes kontrollib esitatud argumentatsiooni põhjendatust.
"Oluline on rõhutada, et pelgalt soovimatus või liiga kõrge hind ei ole piisavad põhjendused. Otsus peab tuginema määruses sätestatud objektiivsetele kriteeriumitele," täpsustas Uibomäe. Kui kohalik omavalitsus projekteerija hinnanguga ei nõustu, võib ta nõuda täiendavaid tõendeid või ekspertarvamust. "Energiatõhususe nõuete eiramine võib hiljem takistada hoonele kasutusloa saamist," hoiatas Uibomäe.
Kui päikesepaneelide paigaldamine osutub võimatuks, peab hoone energiatõhusus vastama vähemalt B-klassi nõuetele ka ilma taastuvenergiat kasutamata.
Hinnad ja tasuvus
Päikeseenergiasüsteemi rajamine väikeelamule maksab orienteeruvalt 10 000 kuni 15 000 eurot.
Kui elektrivõrk vajab tugevdustöid, võib aga kogumaksumus pea kahekordistuda – Eleringi menetlus- ja toimingutasud koos põhivõrgu ehitustöödega võivad ulatuda veel umbes 10 000 euroni. Viimasel juhul pole paneelide paigaldamine enam majanduslikult põhjendatud.
"Valdkonna ekspertide hinnangul teenib tüüpilise majapidamise puhul päikesepaneelidesse tehtud investeering end tagasi 8-15 aastaga, sõltuvalt elektritarbimise mustrist ja börsihindadest. Arvestades, et päikesepaneelidele antakse tavaliselt 25-aastane garantii, on tegemist kasumlikku ettevõtmisega," hindas Uibomäe.
A-klassi eramute ehitamine on võrreldes C-klassiga umbes 10-15 protsenti kulukam. B-klassiga võrreldes jääb hinnavahe 5-8 protsendi piiresse, kuna suurem osa energiatõhususe nõudeid on juba täidetud.
Kinnisvaraturul on energiatõhusad majad hinnas
Kinnisvara24 portaalis on praegu müügis olevatest 2831 majast A-energiaklassiga 195 objekti. "A-klassi eramud maksavad turul keskmiselt 5-15 protsenti rohkem kui madalama energiatõhususega majad. Vahe sõltub konkreetsest võrdlusest – kas tegemist on B-, C- või D-klassiga," tõi Uibomäe välja.
Energiatõhusate kodude populaarsust suurendavad ka pangad, kes pakuvad nn roheliste hoonete soetamiseks soodsamaid laenutingimusi. "Ostjad mõistavad järjest enam, et kõrgem algne investeering kompenseerub väiksemate jooksvate kuludega ja stabiilsema väärtusega tulevikus," lisab ta.
Tehnilised lahendused liginullenergiahoonetes
A-klassi maja rajamine eeldab terviklikku lähenemist. Lisaks päikesepaneelidele tuleb täita kõik madalenergiahoone ehk B-energiaklassi nõuded – see tähendab kvaliteetset välisseinte soojustust, kolmekordse klaaspaketiga aknaid, soojustagastusega ventilatsiooni ja efektiivset küttesüsteemi, milleks on tavaliselt õhk-vesi või maasoojuspump.
Soojust salvestav ahi või kamin võib samuti olla küttesüsteemi osa nagu ka pelletikatel, kuna puidu põletamine loetakse taastuvenergia kasutamiseks.Küttekolle peab aga olema varustatud põlemisõhu kanaliga, muidu võib see hakata ruumidest välja tõmbama soojendatud õhku.
Muud olulised muudatused energiatõhususe valdkonnas
Juunikuised muudatused hõlmavad enamat kui pelgalt liginullenergiahoonete nõuete laiendamist väikeelamutele. Euroopa Liidu ühtse standardi järgi on senine energiamärgise skaala A–H asendunud uuega A–G. Samuti on energiaarvutustes üle mindud uuematele kliimaandmetele – kui varem kasutati perioodi 1970-2000 keskmisi näitajaid, siis nüüd võetakse aluseks aastate 1990-2020 andmed, mis tagab täpsemad arvutused.
Muutus ka väikeelamute jahutuse seadeväärtus, langedes seniselt 27 kraadilt 26 kraadile. Päikeseelektri tootlikkuse hindamiseks võeti kasutusele veebipõhine kalkulaator, mis asendab senised tabeliväärtused.
