Vanaema-aegne ühine WC on nüüd minu vannituba. Miks notar tehingut ei tee?

Tunnuspilt-yhine-WC
Autor: Marko Toomik, Seadusta.ee

Vanades kortermajades, eriti neis, mis ehitati enne 1960. aastat, olid tualettruumid sageli ühised. Üks või kaks WC-d trepikojas või koridori otsas kogu korruse peale. Aja jooksul on need ruumid peaaegu igal pool kellegi korteri külge liidetud. Uks on viidud teise kohta, vahesein on maha võetud ja ruumi on toodud vesi. Keegi ei mäleta enam, kes ja millal seda tegi.

Probleem tuleb välja alles siis, kui korterit müüma hakatakse.

Paberites on see ruum kõigi omanike oma

Kui ühiskasutatav ruum on kunagi korteriga liidetud, aga seda pole vormistatud, kuulub see dokumentide järgi endiselt kõigi korteriomanike kaasomandisse. Ehitisregistris on korteril vana plaan ja kinnistusraamatus vana pind. Ostja pank näeb, et korteri tegelik pind ja paberitel olev pind ei klapi. Notar ei saa müüa ruumi, mis ei kuulu müüjale.

Hiljuti oli mul just selline juhtum ühes vanas viiekorterilises majas. Endised ühised WC-d olid juba 2000. aastatel kahe korteri külge liidetud ja ühest oli saanud korralik vannituba. Omanik soovis korteri müüa ja tahtis, et järgmisel omanikul oleks lihtsam.

Mida on vaja teha

Korda tuleb ajada kaks asja: ehitisregister ja omand.

Ehitisregistris on vaja korteri tegelik plaan. Selleks mõõdetakse korter ja liidetud ruumid üle ning vallale esitatakse uued andmed. Kui tööd tehti enne 2015. aastat ja ruumi lisati ainult veetoru, ei pruugi see olla ümberehitamine ning piisab andmete esitamise teatisest. Kui maha võeti kandev sein, on lugu keerulisem ja vaja võib minna ehitise auditit. Seda saab kontrollida maja vanade jooniste järgi, mida vallad tavaliselt arhiivis hoiavad.

Omandi poolelt on vaja korteriomanike kokkulepet, mis muudab korterite piire (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 9). See sõlmitakse notari juures ja kantakse kinnistusraamatusse. Kui mõni naaber ei ole nõus, saab tema nõusolekut nõuda. Seadus eeldab, et nõudmine on põhjendatud, kui üldkoosolekul hääletas muudatuse poolt üle poole omanikest, kellele kuulub ka üle poole kaasomandi osadest.

Üks asi, mis jääb tihti kahe silma vahele: kui korteril on pangalaen, peab muudatusega nõustuma ka pank (§ 9 lg 5). Seda tasub küsida varakult, sest pangas võib see aega võtta.

Järjekord loeb

Kõige mõistlikum on teha asjad selles järjekorras: kõigepealt mõõdistus ja ehitisregistri andmed, siis korteriomanike kokkulepe ja lõpuks notar. Notar vajab plaani, millel on näha korterite praegused ja uued piirid, ning kehtivaid registriandmeid.

Kui majas on mitu sellist korterit, tasub teha kõik korraga. Siis on vaja ühte mõõdistust ja ühte notarikäiku ning kõigile tuleb odavam.

Kui sinu majas on midagi sarnast ja müük on plaanis, alusta paberitega enne kuulutuse avaldamist. Lihtsamal juhul võtab see paar nädalat, aga kui mõni naaber ei ole nõus, võib see venida kuudeks.

Artikkel on üldine teave, mitte õigusnõu. Õiguslik alus: korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 9 (kehtiv sõnastus 15.01.2024), ehitusseadustik § 4 lg 3.