Uute korterite müük Tallinnas jätkas kasvu, muutunud on ostjate profiil
Maikuus müüdi Citify andmetel Tallinnas uusi kortereid 135, mis ületab eelneva kuu tulemust, jäädes möödunud aasta sama perioodiga sarnasele tasemele.
Keskmine uute korterite ruutmeetrihind tõusis mais 4775 euroni. Samas oli keskmine müüdud korteri suurus 61,6 m2, mis on viimase kahe aasta madalaim kuine näitaja. Enim uusi kodusid müüdi Haaberstis, arendajatest tegid kõige rohkem korterite tehinguid Hepsor ja Merko.
„Käesoleval aastal on Tallinnas müüdud ligikaudu 650 uut korterit, mis on pea 20% rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Kuigi südalinna ja Põhja-Tallinna luksuslikemas projektides on ostjaid leidnud ka üle 6000-eurose ruutmeetrihinnaga suuremad korterid, toimub enim tehinguid väiksemate ja taskukohasemate kodudega, kus ruutmeetri hind jääb vahemikku 3900-4300 eurot,“ kommenteeris Bonava müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja.
2026. aasta juunis oma 10. tegutsemisaastat tähistav ning Eestis ligi 3000 kodu arendanud Bonava on täheldanud uusarenduste ostjate vanuse märgatavat tõusu.
„Klientide keskmine vanus on viimase kolme aastaga tõusnud 34 aastalt 39 aastani ning inimesed jõuavad uue kodu ostuni järjest hiljem. Kui veel mõni aasta tagasi olid tüüpilised ostjad kolmekümnendate alguses, siis täna moodustavad suurima ostjagrupi 39–48-aastased. Üha sagedamini ei osteta enam esimest kodu, vaid otsitakse järgmist elukohta, mis vastaks paremini pere vajadustele ja elustiilile,“ ütles Laanoja.
Lauri Laanoja sõnul ilmestab selline muutus laiemalt nii kodude kättesaadavust kui ka inimeste muutunud ootusi kodu valikul.
Bonava andmetel on kuni 30-aastaste ostjate osakaal vähenenud 35 protsendilt 28 protsendini, samas kui 39–48-aastaste osakaal on kasvanud 16 protsendilt ligikaudu kolmandikuni kõigist klientidest.
Vanuselise koosseisu muutus mõjutab otseselt ka seda, milliseid kodusid rohkem otsitakse.
Laanoja märgib, et tänane ostja ootab energiatõhusat ja hästi läbimõeldud kodu, kus lisaks korterile on oluline ka terviklik elukeskkond, rohealad, liikumisvõimalused ning ka kogukonnatunnet toetavad ühisalade lahendused.
„Tegutseme kättesaadavate kodude segmendis ning ka meieni jõuab üha enam esimese kodu ostja asemel juba teadlikke koduvahetajaid. Nad otsivad paremat planeeringut, kvaliteetsemat elukeskkonda ja pikemaajalist lahendust. Selliste omaduste nimel ollakse valmis koduostuotsust kauem kaaluma ja mõnikord ka suuremat investeeringut tegema,“ selgitas Laanoja.
