Uus Maa juht: külaliskorterid lahendavad linna tegemata tööd ja kodude kättesaadavuse probleemi

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Argo Pillessoni kinnitusel on uus korter Tallinnas muutunud paljudele kättesaamatuks ning lahendusena tuleks ehitada suuremas mahus väikseid külaliskortereid.

Argo Pillessoni sõnul nimetatakse külaliskorteriteks rahvakeeli neid elamiseks kasutatavaid pindasid, mis asuvad ärimaal ning mille ametlik kasutusotstarve on sellest tulenevalt mitteeluruum. “Tavapäraselt ehitatakse külaliskorterid linna planeeringuga ette nähtud ärimaa sihtotstarbega kinnistutele, kus puudub nõudlus klassikalise äripinna järgi. Hetkel kehtiv Tallinna üldplaneering on aastast 2001, mis on tinginud olukorra, kus planeeringuga ette nähtud maakasutus ning linna tegelik areng on tugevas vastuolus,” rääkis Pillesson.

“Tallinnas on välja kujunemas neli-viis suuremat kontoritöötajate koondumiskohta, mis muude piirkondade kontorihooneid tühjaks tõmbavad – südalinnas Maakri-Arteri piirkond, Rotermanni ja sadama piirkond, Ülemiste City, Telliskivi ja selle ümbruse ümbruse ärikvartalid ning näiteks Tehnopol Mustamäel. Sellistes asukohtades tekib piirkondlik sünergia, koondades sinna ka kontoritöötajale vajalikud teenused, näiteks lõunarestoranid, spordiklubid,” ütles Pillesson.

“Äritegevus on 25 aastaga märkimisväärselt muutunud – teenused on koondunud piirkondlikesse ärikeskustesse ning kaubandus käib suures osas läbi ostukeskuste parklates olevate pakiautomaatide ja söök tellitakse kulleriga koju. Butiikärid on paraku hääbuv nähtus, aga endiselt mõtlevad linnaplaneerijad sellest lähtuvalt. Ideena on linnasiseste elamukvartalite mitmekesistamine ärihoonetega ja kortermajade koosseisus olevate äripindadena hea, aga päriselt see ei toimi, kuna nõudlus selliste pindade järgi järjest väheneb,” ütles Pillesson.

“Seetõttu tekib valik – kas hoida linnapildis välja löödud hambana tühja maatükki veel aastaid ja loota, et linnaplaneerimises midagi muutub või rajada sellele külaliskorteritega kortermaja,” kommenteeris Pillesson.

„Väikemast nõudlusest tulenevalt on ärimaa on elamumaast üldjuhul mõnevõrra soodsam, mis muudab lõpphinna kättesaadavamaks. Üle poolte külaliskorterite ostjatest on juriidilised isikud ehk investorid, kes soetavadki neid väljaüürimiseks, mis vastab otseselt ka ärimaa mõttele,“ ütles Pillesson.

„Praegu tehakse alla 30-ruutmeetriste pindadega Tallinnas keskmiselt 850-950 ostu-müügitehingut aastas ning nendest 15% on külaliskorterid. Uusarendustes müüakse mikrokorterid suurematest 3-4 korda kiiremini välja, mis näitab ka selget nõudlust. Peamine probleem on defitsiit – uue 100 000 eurot maksva mikrokorteri segmendis on turul selge tühimik,“ ütles Pillesson.

„Külaliskorterite rajamisega lahendavad arendajad tegelikult linna tegemata jäänud tööd – Tallinna on arvestatud palju rohkem ärimaad ja -pindasid kui neid praegu vaja, samas on puudus soodsatest elupindadest. Ülepakkumine puudutab ka vanemaid büroohooneid, kuhu külaliskorterite rajamine pole mitte probleem, vaid lahendaks kitsaskoha ning linn võiks seda igakülgselt soodustada,“ rääkis Pillesson.

Uus Maa juhi sõnul puudutab kättesaadavuse probleem peamiselt just noori, kelle jaoks on esimese korteri osas oluline mitte niivõrd ruutmeetri- vaid lõpphind. “Väike ja soodsa lõpphinnaga korter võimaldab noorel esimese kinnisvara soetamise lävendist üle saada, muud võimalust tal uusarendusse korterit osta tihti polegi. Ka pangad annavad külaliskorteri ostmiseks laenu, kuna väikepinnad on hästi likviidsed,“ rääkis Pillesson.

“Külaliskorterina on rajatud ka mitmed linna uhkemad kortermajad – näiteks Laferme ja Meerhof Pirita tee ääres ja selline määratlus pole tegelikult ostjale probleem. Kuidas iganes ka ärimaale rajatud kortereid nimetada, on need tootena väga vajalikud ja lahendavad linna ning tavainimese jaoks mitu probleemi korraga,“ lisas Pillesson.