TÖÖDE NIMEKIRI: Kevadine suurpuhastus ei tohiks kellelegi üle jõu käia!
Isegi kui kodu püsib aastaringselt kena ja korras, kulub igale majapidamisele vähemalt kord aastas ära põhjalikum suurpuhastus, et vältida mustuse kogunemist muidu vähem tähelepanu saanud pindadel. Kevadhooajaga kaasnevad nii mõnedki koduse majapidamise hooldustööd, millega saab suurpuhastuse mugavalt liita. Krausberg Eesti OÜ teenindusjuht Urve Vanker annab nõu, kuidas suurpuhastust tõhusalt ja pingevabalt läbi viia.
“Ka siis kui pealiskaudsel vaatlusel pole otsest määrdumist või mustust ruumis näha, on katsed tõestanud, et inimene tajub erinevust puhta ja puhastamata ruumi vahel. Tolmu ja seisnud õhu sissehingamine pole mitte ainult vaimne stressor, vaid võib mõjuda halvasti ka inimeste või loomade tervisele. Eluruumides võib piisavalt põhjalik suurpuhastus esialgu keeruline paista, kuid tegelikkuses on mõne põhiteadmise ja -oskusega võimalik ka kodus saavutada professionaalne tase,” jagas Krausberg Eesti teenindusjuht Urve Vanker.
Kuidas suurpuhastust korraldada?
Enamus inimesi kasutavad kodustes tingimustes puhastustöid tehes ebakorrektseid töövõtteid, vahendeid, materjale ja süsteeme, mis mõjutavad nii saadud tulemust, kui ka seda, kui koormav ja keeruline puhastustöö on. Suurpuhastusi võetakse tihti ette nädalavahetustel, plaaniga ühe või kahe päevaga kogu kodu tippvormi viia, ning need ambitsioonid lähevad tihti esimese paari tunni järel luhta, kui väsimus või tusatuju järele jõuavad. Urve Vankri sõnul on mõistlik kohandada oma tegevusplaan realistliku ajaraami ja võimekuse järgi, et kodusest koristamisest ei saaks õudne ja lämmatav vägitegu.
“Planeerimine on esialgu vähemalt pool tööd, kui mitte rohkem. Iga inimese ja kodu jaoks sobivad erinevad süsteemid, aga on mõned näpunäited professionaalsest puhastustööst, mida soovitaksin kõigil ise katsetada. Kõige esimene neist on täpsete ootuste seadmine: kui kodu vajab põhjalikku suurpuhastust, jäädakse tihti kinni mõttesse, et töö saab tehtud siis, kui kõik ruumid täiuslikult puhtad on. Kohas, kus käivad pidevalt muud elutegevused, ei ole see eesmärk enamasti aga realistlik. Edukas suurpuhastus võib tähendada ka seda, et kodus on ühe kuu jooksul kõik ruumid põhjalikult üle käidud ja puhtaks tehtud, isegi kui see ei sündinud samaaegselt,” sõnas Urve Vanker.
Lisaks on suurpuhastust läbi viies oluline fookuse hoidmine, professionaalsed teenusepakkujad ei liigu puhastades uisa-päisa ruumide vahel ringi, kõndides samal ajal tuhandeid mõttetuid samme, vaid puhastavad ruume ükshaaval algusest lõpuni. Selle võimaldamiseks kasutatakse koristuskäru, milles on kõik tööks vajalikud asjad olemas, prügikottidest lappide ja kinnasteni. Urve Vankri sõnul on ka koduses keskkonnas kasulik keskenduda ühele ruumile korraga ning võtta kõik vajalik kohe sinna kaasa, et vältida kurnavat ringitormamist ja tähelepanu hajumist ruumide vahel.
Millele tuleks keskenduda?
“Nagu ka kõige muu juures, mis puhastustööga seondub, on ennetamine ikka kõige kasulikum tööriist. Kui aga raskema mustuse kogunemise ennetamiseks on juba liiga hilja, on mõistlik suunata fookust kõigepealt lähtudes tervisest ning seejärel isiklike standardite järgi. Universaalset eeskirja selle osas, millise puhtusega tohib enda kodus rahule jääda, ei ole tegelikult olemas, kuni eluruumide seisund ei ole elanike tervisele kahjulik. Ka siin võib ootustega üle pingutamine mõjuda eesmärgile vastupidiselt ning lämmatada motivatsiooni, parem on olla enda eelistuste ja ootuste osas iseendaga aus ja realistlik – kui poriplekid esikumatil tegelikult ei häiri, siis ei ole vaja ka nende väljaküürimisega selga murda,” selgitas Urve Vanker.
Inimeste ja loomade tervisele avaldavad koduses keskkonnas kõige rohkem mõju kolm tegurit: bakterid, hallitus ja tolm. Bakterite peamised levipiirkonnad on kõigil puutepindadel, kaasaarvatud ukselinkidel ja toolide seljatugedel. Bakterite leviku vastu ainult kuivpuhastusest ei piisa, puutepinnad tuleks üle käia niiske lapiga ning kuivatada seejärel põhjalikult. Urve Vankri sõnul on siinkohal oluline varuda endale piisav kogus lappe, mida ruumide vahele ära jagada, kergest kraani all loputamisest ei piisa, et lapp taas puhas oleks, ning väga tähtis on vältida bakterite edasi kandumist, eriti näiteks vannitoa ja köögi vahel.
“Hallitus on selline probleem, mida on kümme korda lihtsam ennetada, kui sellest pärast lahti saada. Kevadine suurpuhastus on hea võimalus käia läbi näiteks kõik köögikapid ja külmik ning vabaneda kauaseisnud ja aegunud toidumaterjalist. Sealjuures on kasulik puhastada ja üle kontrollida ka külmikuuste tihendeid, nende vahel võib korraliku vaakumi puudumisel hakata kogunema liigniiskus ja hallitus. Teised võimalikud niiskusekolded kipuvad tekkima torustikus, igasuguste kodumasinate juures ning ka akende ümber. Kasulik oleks paar korda aastas üle kontrollida, kas kõik pesumasina, nõudepesumasina ja kraanikausside toruühendused on kenasti kuivad püsinud, ning puhastada seest nii masinad kui ka näiteks vannitoa äravoolutorustik,” jagas Urve Vanker.
Tolm on koduses puhastuses ehk kõige alahinnatum kahjutegur – kui inimesel otsest tolmuallergiat ei ole, ei näe ta ka vajadust selle kogunemise pärast liialt muretseda. Pikaajaline ja pidev kokkupuude tolmuosakestega võib aga inimese immuunsüsteemi kahjustada, mistõttu peaks kevadise suurpuhastuse esimene prioriteet olema varjatud tolmukollete leidmine ja likvideerimine. Urve Vankri sõnul leiab tähelepanuta jäänud tolmu enamasti kõrgete kappide pealt, mööbli tagant ja ka hoiusüsteemide seest. Kui tõmmata mööbel seintest eemale, et selle alla puhastama pääseda, tuleks sealsamas käia üle ka mööblitagune sein. Lisaks tuleks pesta ära rippuvad kardinad, puhastada toataimede lehed ja hoidikud, avada aknad ja tuulutada toad ning pöörata puhastades erilist tähelepanu pliidikubudele, ventilaatoritele ja rasvapüüduritele.
