Tänapäeval võistleb kontor koduste mugavustega

Ärikinnisvara on jõudnud aega, kus kontoripind ja hind üksinda ettevõtteid ei meelita ning kontori väärtus kujuneb hoopis seda ümbritsevast, räägib Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste juhatuse esimees Sten Pärnits.

Kui veel 10 aastat tagasi valis ettevõte kontoriruumid ruutmeetrihinna ja asukoha järgi, siis Pärnitsa sõnul küsitakse praegu enne üürilepingu sõlmimist naabrite, mugavuste ja keskkonna kohta.

Ettevõtjad otsivad keskkonda, mis loob väärtust

Üle kogu maailma kutsutakse inimesi tagasi kontoritööle ning kodukontoriga harjunud töötaja tuleb tagasi vaid siis, kui kontor koos kõige kaasnevaga on piisavalt atraktiivne. Seda kinnitab ka Workforce Preference Barometeri uuring, mille jaoks küsitleti 8700 kontoritöötajat 31 riigis. Tulemustest tuli selgelt välja, et töötajad on kontoris käimise nõude omaks võtnud, aga see, kui positiivselt nad sellesse suhtuvad, sõltub otseselt kontorikogemuse kvaliteedist. Need, kes on oma töökohaga rahul, suhtuvad positiivselt ka kontoris käimise kohustusse. Kes aga rahul ei ole, ei taha ka kontorisse tulla.

Kui töötaja jaoks on üha olulisem argument kontori asukoht ja sealne keskkond, siis tähendab see arendajatele vajadust pöörata ka büroo ümbrusele järjest suuremat tähelepanu. Muutust on näha juba kõikjal maailmas, sest nõudlus koondub just nendesse ärirajoonidesse, kus kõik mugavused on käeulatuses. Ülemiste Cityt on arendatud talentidele meeldivaks keskkonnaks juba algusaegadest, mistõttu on linnakus juba olemas palju sellist, millest teised alles räägivad.

Ülemiste linnakust leiab mitmeid välitööalasid, puhke-ja liikumispausides mõeldud atraktsioone ja isegi kõnnikoosolekute pidamiseks mõeldud raja.

„Kontor peab pakkuma kogemust, mida kodust ei saa. Kui ei paku, siis ei tule töötaja ka kohale ja kontor seisab tühjana,” selgitab Pärnits. Ettevõtete jaoks tähendab see, et kontor pole enam üksnes kulurida, vaid ka oluline argument värbamisprotsessis ja töötajate hoidmisel.

Milleks ärilinnakus kogukond?

„Ettevõtted ei soovi enam lihtsalt kontorit, vaid võrgustikku. Et kõrval oleks teine ettevõte, kellega koostööd teha, kolmas, kelle abil palgata inimesi, kool, kust tuleb järelkasv, ja teenused, mis muudavad töötaja päeva sujuvaks,” selgitab Pärnits.

Sama mõtteviisi järgi arendatakse tema sõnul ka Ülemiste Cityt ja kõiki sinna kerkivaid ärihooneid. Linnakus on olemas väga hea automatiseeritud haldusteenus, koristusteenus, võimalused teiste ettevõtetega koostööd teha, kogukonnafond, mis aitab luua paremat keskkonda. Tulemuseks on teadlikult arendatud keskkond, kus inimesed saavad areneda, kasvatada oma professionaalset võrgustikku, saavutada rohkem ning teha puhke-ja liikumispause, et jätkata tööd veel tulemuslikumalt.

Fotol: Masingu maja tornide vahele on planeeritud merevaatega terrass.

„Ülemiste Citys tegutseb ligi 400 ettevõtet, seal elab ja töötab umbes 18 000 inimest 73 rahvusest. Ettevõtete aastane käive ületab 2,5 miljardit eurot. Tööjõumaksude põhjal oleme Eesti suuruselt kolmas majanduskeskkond Tallinna ja Tartu järel,” räägib Pärnits. Sama oluline on linnaku jaoks aga ka see, kuidas ettevõtted seal kasvavad. Statistika näitab, et Ülemiste Citys asuvate ettevõtete loodud lisandväärtus on aastate jooksul kasvanud kiiremini kui Eestis keskmiselt. Tema sõnul on suurte ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ligi kaks korda suurem kui mujal Eestis.

2027. aastal valmib linnaku uusim ärihoone, Viktor Masingu maja. „Meie jaoks on see uus võimalus juba toimivas ökosüsteemis. Oleme arvestanud, et ettevõtted, kes siia kolivad, ei koli lihtsalt uude majja, vaid saavad kaasa ka toetava võrgustiku, kus partnerid, talendid ja teenused on käeulatuses,” selgitab Pärnits linnaku arenduste põhimõtet.

Masingu maja 20 000 büroopinnaruutmeetri puhul ongi rõhku pandud eelkõige paindlikele lahendustele, mis aitaksid näiteks kasvavatel ettevõtetel sujuvalt laieneda. Kuna kontoreid on valida suuruses 180–1800 ruutmeetrit, on kasvamine lihtne. Suuremal ettevõttel on võimalik ka ühel tasapinnal asetsedes planeerida efektiivsemat ja funktsionaalsemat ruumilahendust.

„Masingu maja puhul oleme mõelnud ka sellele, et ühisalad oleksid avarad, soodustades nii spontaanseid kui ka planeeritud kohtumisi, mis omakorda annaksid hoogu uutele ideedele, koostööle ja ettevõtete ning inimeste vahelisele sünergiale. Kui inimesed hakkavad taas päriselt omavahel suhtlema, siis võidavad sellest kõik,” räägib Pärnits.

Rohkem infot Masingu maja kohta leiad Ülemiste City lehelt.