Tallinna üüriturul veavad hinnatõusu inimeste muutuvad eelistused
Tallinna üürihinnad on teinud hüppe nii suurenenud nõudluse kui ka üürnike muutuvate eelistuste toel. Elamispinna üürimisest on üha sagedamini saanud teadlik valik ning pealinnas otsitakse järjest rohkem paindlikke, kvaliteetseid ja lisaväärtusega elamispindu, korteri suurus muutub aga valiku tegemisel vähem määravaks.
Eesti ühe suurema majutusettevõtte Larseni asutaja Janek Busch selgitas, et pealinna üüriturul on toimunud märkimisväärne hinnahüpe ning üldist üürihindade tõusu veavad eelkõige inimeste muutuvad eelistused. Nõudlust võimendavad ka noored, tudengid ja välismaalased, kelle jaoks on üürimine üha sagedamini teadlik valik ning alternatiiv kodu ostmisele.
„Elamispinna üürimine on muutunud normaalseks ja teadlikuks valikuks, sest inimesed tahavad rohkem paindlikkust. Korteri ostmine ei ole enam tingimata eesmärk ega edukuse mõõdupuu, eriti noorte ja välismaalt Eestisse kolinud inimeste jaoks. Seda trendi võimendab ka üldine kinnisvarahindade tõus, sest pealinnas on kodu ostmine kallis,“ selgitas Busch.
Välistöötajate ja -üliõpilaste mõjul on Tallinna üüriturul järsult kasvanud ka nõudlus ajutiste üüripindade järele. Elamispindu otsitakse nii mõneks päevaks, nädalaks kui ka mitmeks kuuks või paariks aastaks.
Buschi sõnul andis üürihindade tõusule oma panuse ka majutusturu kõige intensiivsem periood ehk suve teine pool. „Praegu näeme nõudluse kasvu eelkõige diginomaadide ja tehnoloogiaettevõtetes töötavate välismaalaste seas. Suve teises pooles lisandusid pealinna üüriturule ka üliõpilased, kes otsivad sügisel algavaks õppeaastaks väiksemat, kuid turvalist ja kvaliteetset elamispinda,“ kommenteeris Busch.
Uueks trendiks on kujunenud ka see, et pindalalt väiksemad, kuid professionaalselt opereeritud korterid konkureerivad üüriturul järjest edukamalt suuremate korteritega. Kompaktne elamispind võimaldab lihtsamini kolida ja tarbimist vähendada. „Majutusvalikuid mõjutavad üha enam üürilevõtjate muutunud eelistused. Ruutmeetrite arv ei ole enam peamine argument ning paljud inimesed valivad teadlikult väiksema korteri. Seejuures hinnatakse järjest rohkem seda, et elamispind oleks uus, puhas, vaikne ja hästi hooldatud,“ ütles Busch.
Professionaalsete üürileandjate puhul hinnatakse ka abi kiiret kättesaadavust kõikvõimalike korteriga seotud murede korral, olgu probleemiks ununenud võti või veeavarii. Üürikodu valides võetakse arvesse ka hoone hooldust ja lisateenuseid, mida professionaalne üürileandja pakub. Olulised kriteeriumid on elukoha turvalisus ja kontrollitud kvaliteet, samuti elamispinnaga kaasnevate kulude prognoositavus. Larseni puhul hinnatakse ka eri otstarbega ühiskasutatavaid ruume, sealhulgas majades asuvaid jõusaale ja katuseterrasse.
Buschi sõnul eelistab osa pealinna kolijatest oodata ära tipphooaja möödumise ning esmalt kolitakse ajutisele ja paindlikule üüripinnale, et leida pikaajalisem kodu pärast kõrghooaja lõppu. Samuti on tavaline, et enne pikaajalise valiku tegemist võetakse mõni nädal või kuu oma vajaduste paremaks mõistmiseks, linna logistika tundmaõppimiseks ja kõrvalkulude hindamiseks. „Selline käitumismuster nõuab ka üürileandjatelt paindlikkust nii lepingutingimuste ja üüriperioodide kujundamisel kui ka täituvuse prognoosimisel. Larsen on paindlikkusest kujundanud selge konkurentsieelise,“ lisas Busch.
