Tallinna ja Püssi korterite hinnavahe on 51-kordne
Tallinna ja väiksema sissetulekuga piirkondade korterite ruutmeetri hinnavahe on kasvanud kuni 51-kordseks. Eesti kõige odavamad korterid asuvad Ida-Virumaa linnades, Valgas, Kundas ja Tamsalus.
Maa- ja ruumiameti tehingustatistika järgi on korterite ruutmeetri mediaanhind Tallinnas 2827 ja Püssis 55 eurot ehk hinnavahe on üle 51-kordne. Pealinna hinnatase ületab Kiviõli oma 33, Kohtla-Järve oma ligi 18 ja Sillamäe oma üle 12 korra. Valga, Kunda ja Tamsaluga on vahe ligikaudu kümnekordne, Narvaga seitsmekordne.
„Hinnalõhe peegeldab Tallinna ja teiste Eesti piirkondade viimase 20 aasta jooksul süvenenud demograafilist lõhet ja suuri majanduslikke erinevusi. Neis linnades on elanike arv järsult vähenenud, palgatase on madal ning vana ja kohati tühjalt seisvat korterifondi on palju,“ selgitas portaali Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.
Hinnalõhe on ajaga kasvanud
Kui Tallinnas on korterite ruutmeetri mediaanhind 20 aastaga rohkem kui kahekordistunud, siis Narvas jääb see aga 28% ja Sillamäel ligikaudu kolmandiku võrra 2006. aasta tasemest madalamaks. Teistes vaadeldud madala hinnatasemega linnades on korteriruutmeeter kallinenud. Kohtla-Järvel on hind tõusnud viiendiku ja Kundas 14%, Tamsalus aga rohkem kui kolmekordistunud.
Viimase kümne aasta jooksul on hinnad kasvanud kõige kiiremini just Kundas ja Tamsalus. See ei tähenda siiski, et nende hinnatase oleks Tallinnale lähenenud samas tempos, jäädes endiselt mõnesaja euro juurde. Väikestes linnades mõjutavad mediaani ka vähene tehingute arv ja müüdud korterite seisukord.
Maakondade võrdlus näitab sama arengut. Harjumaa korteriruutmeetri mediaanhind Ida-Virumaa omast 11 ja Valgamaa omast 8,7 korda kõrgem.
Vähem elanikke tähendab vähem ostjaid
Harjumaa ja Tallinna ning Valga- ja Ida-Virumaa vaheline demograafiline- ja tööturulõhe on aastatega üksnes suurenenud. Statistikaameti andmetel suurenes Harjumaa elanike arv ligi 22%, samal ajal kaotas Ida-Virumaa 28% ja Valgamaa ligi veerandi rahvastikust. Tallinna elanike arv kasvas 15%, Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe rahvaarv vähenes aga veerandi kuni kolmandiku võrra.
„Kui 2006. aastal oli Harjumaa rahvaarv Ida-Virumaa omast kolm korda suurem, siis nüüd juba üle viie korra. Tallinn oli Narvast 20 aastat tagasi elanike arvult 5,9 korda suurem, praegu üheksa korda,“ iseloomustas Uibomäe ostjaskonna kahanemist.
Lisaks moodustab Ida-Virumaa mediaanpalk umbes 72% ja Valgamaa oma 70% Harjumaa tasemest. Ka tööhõive jääb mõlemas maakonnas Harjumaale alla. Ida-Virumaa töötuse määr küündib tänavu üle 11%, Eesti keskmine on 7,1%. „Piirkonna palgatase mõjutab seda, kui suurt kodulaenu ostja saab võtta. Ebakindlamad tööturuväljavaated panevad nii ostjad kui ka pangad otsuseid hoolikamalt kaaluma,“ lisas Uibomäe.
Odav korter võib nõuda rohkem oma raha
Madal ostuhind ei tähenda alati, et kodu oleks lihtne osta või korrastada. Vähese tehinguaktiivsusega piirkonnas võib pank hinnata tagatist ostuhinnast madalamalt või nõuda suuremat omafinantseeringut. Väike turuväärtus raskendab ka renoveerimiseks laenu saamist, sest investeering ei pruugi korteri müügihinnas tagasi tulla.
Uibomäe sõnul oleks uus korter pangale üldjuhul parem tagatis, kuid 100 000 kuni 200 000 eurot maksev eluase käib paljudele kohalikele üle jõu. See on ka põhjus, miks nendes linnades ei kerki uusarendusi. Narvas valmis alles nüüd esimene uus kortermaja pärast 1980. aastaid. Ehitamine ei ole Ida-Virumaal, Valgas või Kundas odavam kui Tallinnas.
„Nii tekib ennast võimendav ring. Nõrk nõudlus langetab hindu ja likviidsust, pangad hindavad tagatist ettevaatlikumalt ning renoveerimine ja uusarendus tasuvad end harvem ära. Elamufond vananeb ja piirkonnal on veel raskem uusi elanikke ligi tõmmata,“ ütles Uibomäe.
