Sauna planeerimisest esimese kütmiseni: mida silmas pidada?

Sauna planeerimisest esimese kütmiseni: mida silmas pidada?
„Mulle ei meeldi saun,“ ütles mitte keegi. Seetõttu mõtles Kaanon Kinnisvara uurida, milline näeb välja palavalt armastatud saunamaailma köögipool ehk selle rajamine, kulud, võimalused jpm. Vestluspartneriks võtsime disainkeriste tootja HUUM asutaja Siim Nellise, kes teab saunadest nii mõndagi, olles mõistagi ka ise tuline saunafänn.
Mul on soov ehitada endale saun. Millest peaksin alustama?
Kõigepealt tuleb selgeks teha, kuhu soovid sauna rajada. Näiteks, kas olemasolevasse hoonesse või eraldi seisva hoonena? Lisaks, millised on küttevõimalused: kas elekter või puit? Eestis on seda vähe, aga esineb siiski, et soovitakse natuke korralikumat ja suuremat sauna, aga Elektrilevi poolt ei ole võimaldatud piisavalt elektrivõimsust.
Saun korterisse: kui on vana pliidiga korter ja oled (osati) gaasi- või elektriküttele üle läinud, siis võib ka sinna saada puuküttega kerise panna. Seega ei ole elektriküte korteri puhul ainuvõimalik variant.
Oluline ongi aru saada, kas saun ehitatakse eraldi hoonena või eluhoonesse. Sealt tulenevad erinevad nõudmised ja võimalused.
Mida kujutab endast sauna seadustamine?
Sellest teemast võib omaette raamatu teha … Kui rajatakse saun näiteks eraldi hoonena, siis tuleb lähtuda KOV-i nõuetest ja ehitusseadustikust (sh teemad, kuidas tuleb teavitada ja kooskõlastada). Kui saun tuleb näiteks duširuumi kõrvale ja on käsitletav elektriseadmena, siis piisab enamikul juhul sellest, kui elektrik teeb oma töö vastavalt ehitusseadustele ja elektriohutusnõuetele.
Eraldi ja keerukam teema on puuküttega kerise olemasolevasse hoonesse paigaldamine. Kindlasti soovitan nii puukütte kui ka elektrikerise puhul, et neid paigaldab vastava pädevusega spetsialist, vastasel juhul on tegu illegaalse paigaldisega. Sellest tulenevalt võivad potentsiaalselt tekkida probleemid näiteks kindlustusega.
Soovitan eelnevalt kontakteeruda oma KOV-i ehitusspetsialistiga.
Loe elektrisauna (korterisse) rajamise seadustamisest ka siit.
Kas ehitada saun ise või kaasata professionaal?
Kui tavaehitustööd teha ise, siis kindlasti otsida lisamaterjali. Materjali otsimisega on tänapäeval aga natuke keeruline, sest internetist saadaolev materjal on tihti kas kahetise väärtusega või aegunud. Tavainimesel on sealt õiget asja välja valida teinekord päris raske. Hea uudis on, et HUUMil tuleb kohe välja asjakohane artiklite sari ja ka raamat.
Paraku eksib päris suur hulk saunaehitajaid väga oluliste põhitõdede vastu, mistõttu soovitan kindlasti konsulteerida ja võtta nõu kõrvalt juurde. Iga Eesti mees suudab lauajupi ise ära lõigata, aga kuidas ventilatsioon lahendada, milline on optimaalne lava planeering ja konstruktsioon, millega teha siseviimistlus – need on juba spetsiifilisemad teemad.
Mis puudutab küttekoldeid, nii elektri kui ka puuga köetavaid, siis nagu eespool öeldud, tuleb kindlasti spetsialist kutsuda, kuna juba seadus nõuab seda.
Puuküttega vs. elektrisaun: kumba eelistada?
Puukütte kerise puhul on kõige suurem eelis minu hinnangul emotsionaalne pool: elav tuli, lõhn, prõksuv heli.
Elektrikerise puhul on peamine eelis mugavus (näiteks saad mobiilist käivitada).
See arusaam, et ühel või teisel on parem leil, on aegunud – ainus aspekt, mis leilikvaliteedi määrab, on kivide hulk. Ja tänapäeval on elektrikerises tihtipeale rohkemgi kive kui puukütte puhul.
Milline variant on rahaliselt kallim?
Tänapäeval on korralikud ja kvaliteetsed puukütte ahjud kallimad kui elektrikerised. Lisaks koldele peab ahjukütte puhul välja ehitama ka korstna ja täitma hulga suuremas ulatuses tuleohutusnõudeid. Seega puuküttega sauna ehitamine läheb kokkuvõttes enamasti kallimaks.
Kui rääkida üldisemalt kuludest, siis ühest sauna rajamise kulu on keeruline öelda. Oleneb, kui palju tööd tehakse ise, kui palju kaasatakse spetsialistfirma. Kui kaasata spetsialist(id), võivad hinnad minna teinekord kosmiliseks. Vana hea tõde on, et eriti just ehituses tuleb optimaalse hinna leidmiseks võtta mitmeid pakkumisi. Näiteks oman saunaehituse puhul isiklikku kogemust, kus mul tehti hinnapakkumine tööle, mille kaks meest teevad kahe päevaga ära ja töörahana küsiti 3000 eurot …
Soovitan valida optimaalne, soovitud ja võimalustele vastav ruumi suurus. Saun, mis on tehtud liiga väike, ei ole oluliselt soodsam, küll aga langevad oluliselt kasutusmugavus ja mahutatav kasutajate hulk. Soovitan ruumi suuruseks ca 2×1,5 m, kus saab kolm-neli inimest mõnusalt laval istuda. Kui soovida sauna suuremale hulgale, kus laval saab olla näiteks 10 inimest, siis on tarvis a la 2,4×2,8 m suurust sauna. Sel juhul on võimalik ehitada U-kujuline lava, mis aga ei tule märkimisväärselt kallim kui nt 2×1,5 m puhul.
Mille arvelt on võimalik kulusid kokku hoida, mille puhul aga ei peaks seda kindlasti tegema?
Soovitan valida klassikalise ja optimaalse puidulahenduse. Näiteks haab/lepp – sauna jaoks sobilik puit mõistliku hinnaga. Puitmaterjali puhul ei pea minema väga kalliks ja valima ilmtingimata termopuitu.
Teine võimalik kokkuhoiukoht on saun ehitada (võimalikult palju) ise (kui oskad muidugi).
Aga ega väga mujalt soovitagi tagasi hoida. Kindlasti ei soovita kulusid optimeerida nende aspektide kohapealt, mis määravad kõige enam keskkonna-/õhukvaliteedi – sauna küttekeha ja ventilatsioon. Viimane neist pole lõppkokkuvõttes isegi kuluartikkel, sest seda õigesti tehes saavutatav kulu vs. efekti kaalukauss on selgelt saadava efekti poole kaldu.
Küttekeha kohapealt: kui tahad saada korralikku leili, siis kümne kilo kividega kerist ei ole mõtet panna – vahet ei ole, kui väike või suur saun on, mõistlikku leili sealt ei saa.
Kui palju ühe keskmise suurusega elektrisauna kütmiskord korteris maksab? Kas puuküttega saunas käimine on odavam?
Sõltub, kui pikalt saunas käiakse ja mis võimsusega keris on. Üldiselt jäävad kodukerised 6 ja 10,5 kW vahele. Selle põhjal võib öelda, et keskmise suurusega sauna (2–4 ruutmeetrit) keskmise saunasessiooni kulu jääb 3 ja 5 euro vahele.
Kui mõelda nüüd sellele, kui palju tööd pead tegema (ajaressurss), et endale puid teha (või osta tanklast puid