Säästa küttekuludelt: kuidas korteris soojalekkeid ise tuvastada

Kas teie kodu püsib jahe ka siis, kui radiaatorid on põhja keeratud? Eestis moodustab kodumajapidamiste energiatarbimisest ligikaudu 72% just ruumide kütmine, mistõttu on iga lekke tuvastamine otsene võit teie rahakotile ja elumugavusele talvisel küttehooajal.

Soojakadude leidmine ei nõua alati kallist termokaamerat ega spetsialisti visiiti, vaid piisab tähelepanelikkusest ja lihtsatest kodustest vahenditest. Kõige tavalisem soojusenergia kadu toimub läbi ebakvaliteetsete akna- ja uksetihendite, kuid sageli peituvad murekohad ka halvasti isoleeritud torustiku läbiviikudes või välisseinte nurkades. Kui plaanite osta uut kodu ja vaatate pakkumisi näiteks Keila linna müügikuulutuste hulgast, tasub kohapeal olles alati pöörata tähelepanu akende seisukorrale ja võimalikele külmasildadele.

Akende tiheduse kontrollimine paberitestiga

Akende kontrollimist tuleks alustada lihtsa paberitestiga, mis on üks tõhusamaid viise õhulekete tuvastamiseks ilma eritehnikata. Asetage tavaline paberileht avatud akna lengi vahele, sulgege aken ning proovige paberit ettevaatlikult välja tõmmata. Kui paber liigub kergelt või tuleb takistuseta ära, on tihendid väsinud või vajab aknaraam reguleerimist. Täiendava meetodina võite kasutada märga kätt või süüdatud küünalt, liigutades seda aeglaselt piki aknaääri ja jälgides leegi võbelust või õhuvoolu tunnetust nahal

See kontroll on eriti oluline vanemate elamute puhul, kus isegi renoveeritud majas võivad üksikud korterid kannatada kehva soojapidavuse all. Kui otsite näiteks korterit Märja alevikus, veenduge alati, et omanik on akende hooldusele piisavalt tähelepanu pööranud, sest korrastatud tihendid aitavad vältida asjatut soojakadu.

Välisuksed ja valguse abil lekete tuvastamine

Välisuksed on teine kriitiline koht, kus soe õhk märkamatult väljub ja asendub jaheda koridoriseguga. Kontrollige ukseserva, lävepakku ja piitade ümbrust, sest aja jooksul uksed vajuvad ja tihendid kaotavad oma elastsuse. Valguse test on siinkohal väga abistav meetod: kui väljas on pime ja korteris põleb tuli, siis väljaspoolt ust vaadates ei tohiks ukseserva vahelt valgust paista. Kui valgus paistab läbi, liigub sealtkaudu ka õhk, mis tähendab otsest kulu teie küttearvel.

See on sage probleem üüripindade puhul, kus tihendeid pole võib-olla aastaid vahetatud. Otsides üürikorterit Pärnu maakonnas, tasub esimesel külastusel just välisukse tihedust ja seisukorda kontrollida. See lihtne samm aitab teil vältida ootamatult suuri kommunaalkulusid ja tagada, et korter püsib soe ka kõige krõbedama pakasega.

Külmasillad seinte nurkades ja niiskuse märgid

Seinte ja nurkade soojapidavust saate kontrollida tavalise puudutusega, kuid täpsemaks analüüsiks tasub jälgida niiskuse kogunemist ja visuaalseid märke. Kui toa nurgas on märgata tumedamaid laike või koguneb akna alumisse serva pidevalt kondensvett, viitab see külmasillale ja puudulikule õhuringlusele. Külm sein tõmbab toasooja endasse nagu käsn, tekitades ebamugava jaheda tunde isegi siis, kui radiaatorid on kuumad.

Valides uut elukohta ja uurides näiteks kortereid Veeriku linnaosas, pöörake erilist tähelepanu just välisseinte siseviimistluse seisukorrale. Korras ja kuivad seinad viitavad kvaliteetsele soojustusele, mis säästab teid hilisematest lisakuludest ja tagab tervisliku sisekliima ilma hallitusohuta.

Läbiviigud ja varjatud õhulekked torustikus

Torustiku ja ventilatsiooni läbiviigud on sageli unustatud lekkeallikad, kus jahe välisõhk pääseb korterisse läbi teenindusšatite või isegi pistikupesade. Kui tunnete seletamatut tõmbetuult köögikappide alt või vannitoa torude juurest, on tõenäoline, et isolatsioon on nendes kohtades puudulik. Sellised nähtamatud lekked võivad küttearvet märgatavalt suurendada, kuna Eestis kulub 38% majapidamise elektrikasutusest sageli just lisaküttele, kui põhisüsteem ei suuda soojakadusid korvata.

Enne uude kohta kolimist, olgu selleks Haaberstis asuv korter või korter mõnes teises piirkonnas, küsige alati näha eelmise perioodi küttearveid. See annab teile reaalse pildi korteri energiatõhususest ja aitab mõista, kas hoone tehnosüsteemid ja isolatsioon on kaasaegsel tasemel.

Põrandad ja liistude vahelised praod

Põrandate ja liistude vahelised praod on eriti aktuaalsed esimese korruse korterites, kus keldrist või vundamendi kaudu tulev jahedus võib muuta elamise ebamugavaks. Liistude ümbrust saab edukalt kontrollida viirukiga, jälgides suitsu liikumist piki seinaääri. Kui suits kaob liistu taha või hakkab sealt eemale keerlema, vajab see koht tihendamist akrüüli või muu sobiva täitematerjaliga.

Teadlikult kontrollitud kodu mitte ainult ei säästa teie raha, vaid tõstab ka kinnisvara väärtust üüriturul. Potentsiaalsed üürnikud, kes otsivad kodu Tartu Veeriku piirkonnas, hindavad üha enam madalaid püsikulusid ja stabiilset sisekliimat. Alustades neist lihtsatest meetoditest, saate luua endale mugavama elukeskkonna ja hoida küttekulud kontrolli all. Kui aga leiate, et praegune korter vajab liiga suuri investeeringuid, pakub Kinnisvara24 laia valikut kaasaegseid ja energiasäästlikke kodusid üle terve Eesti.