Ruutmeetrite arv võib petta: suurem korter ei pruugi tähendada rohkem ruumi

Kodu valides võrreldakse sarnaste korterite puhul sageli esmalt hinda ja selle suurust. Ent ruutmeetrite arv ei näita alati, kui palju praktilist ruumi kodus tegelikult on. Hästi planeeritud 70-ruutmeetrine korter võib pere vajadustele sobida paremini kui 80-ruutmeetrine ning olla samal ajal soodsam nii ostuhinna kui ka igakuiste kulude poolest.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul tasub korteri suuruse kõrval tähelepanelikult vaadata ka planeeringut.

„Kaks sama suure pindalaga korterit võivad igapäevases kasutuses olla väga erinevad. Ühes on toad hea kuju ja paigutusega, panipaiku on piisavalt ning esikule kulub vähe pinda. Teises võib arvestatav osa ruutmeetritest minna pikale koridorile, ebamugavatele nurkadele või ruumile, mida on keeruline sisustada,“ ütles Pärgma.

Seepärast tasub ruutmeetrihinna kõrval hinnata ka seda, kui hästi saab korteri pinda päriselt kasutada: kas sinna mahub vajalik mööbel, kas asjade hoidmiseks on piisavalt ruumi ning kui palju pinnast jääb igapäevaseks elamiseks.

Kümme lisaruutmeetrit võivad maksta sama palju kui esmane sissemakse

Näiteks võib võrrelda kahte samas piirkonnas asuvat korterit, mille ruutmeetrihind on 3500 eurot. 70-ruutmeetrise korteri hind oleks sel juhul 245 000 eurot ja 80-ruutmeetrise oma 280 000 eurot. Kümne lisaruutmeetri eest tuleb seega maksta 35 000 eurot rohkem.

„Kümme lisaruutmeetrit on juba arvestatav erinevus, kuid oluline on vaadata, mida see lisapind tegelikult juurde annab. Kui selle arvelt tekib näiteks eraldi tuba või vajalik panipaik, võib suurem pind olla väga väärtuslik. Kui lisaruutmeetrid jagunevad aga peamiselt koridori, esiku või lihtsalt suuremate tubade vahel, ei pruugi vahe igapäevases kasutuses olla sugugi sama suur,“ rääkis Pärgma.

35 000 eurot võib olla suurusjärgult võrreldav ka kodu esmase sissemaksega. Suurem ostuhind tähendab enamasti ka suuremat igakuist laenumakset, mistõttu tasub läbi mõelda, kas lisapind annab perele midagi, mida tal päriselt vaja on.

Suurem korter võib tähendada ka muid suuremaid igakuiseid kulusid

Korteri suurus mõjutab ka hilisemaid kulusid. 80-ruutmeetrine korter on 70-ruutmeetrisest ligikaudu 15% suurem ning sama erinevus kandub üle kuludele, mida arvestatakse korteri pindala järgi. Need võivad olla näiteks remondifond ja ühiskasutatavate ruumide küttega seotud kulud.

See võrdlus kehtib eelkõige sarnaste korterite puhul. Kui korterid asuvad erineva seisukorra või energiatõhususega majades, võivad igakuised kulud erineda juba muudel põhjustel kui pelgalt korteri suurus. „Kodusid tasub võrrelda tervikuna. Hinna ja ruutmeetrite kõrval tuleb vaadata planeeringut, kõrvalkulusid ja maja seisukorda, aga eelkõige seda, kas kodu vastab pere vajadustele ka pikemas vaates,“ ütles Pärgma.

Näiteks võib praegu ebavajalikuna tunduv lisatuba mõne aasta pärast olla vajalik lapse toa või kodukontorina. Seevastu mõni lisaruutmeeter elutoas või esikus ei pruugi perele anda piisavalt juurde, et selle eest tasuks maksta kümneid tuhandeid eurosid rohkem.