Remondilaen: kui kodu vajab värskendust, aga ajastus ei klapi eelarvega

Kodu uuendamine võib olla vajalik mugavuseks, energiasäästuks või lihtsalt selleks, et elamine kestaks. Paraku kipub remont tihti tulema kas liiga järsku või liiga suurelt. Kui remont pole ainult “väike värskendus”, vaid päriselt väärtust hoidev või tõstev projekt, tähendab see sageli suurt ühekordset väljaminekut. Siis võibki tekkida küsimus: kas koguda pikalt, teha remonti jupiti või võtta appi remondilaen?

Mis on remondilaen?

Remondilaen on laen, mille abil rahastatakse kodu remonti või renoveerimist, olgu selleks köögi uuendus, vannitoa remont, fassaadi korrastamine, küttesüsteemi vahetus või akende vahetamine. Mõte on ajastada kulud nii, et vajalik töö saaks tehtud siis, kui seda päriselt vaja on, mitte alles siis, kui kogumine lõpuks järele jõuab. Eriti kuna viivitamine võib mõnel juhul tähendada suuremaid kahjusid ja lõpuks ka suuremaid kulusid.

Millal remondilaenu kaalutakse?

●      Remondi käigus ilmnevad ootamatud üllatused, sest vanas korteris või majas võib alles lammutamise järel selguda, et torud vajavad rohkem tähelepanu, põrand on viltu, ventilatsioon ei toimi või varasemad lahendused olid pigem “nutikad” kui korrektsed.

●      Ees seisavad vältimatud tööd, näiteks katuse, torustiku, elektrisüsteemi või niiskuskahjustuste parandamine.

●      Remondiprojekt kasvab „kui juba, siis juba“ loogika järgi, sest uute detailide kõrvale ei tundu vanad lahendused enam sobivat ja algne plaan paisub.

●      Remondi graafik venib, millega kaasnevad omakorda ajutise elamise kulud, topeltkommunaalid, lisatransport või ka see, et mitu kuud järjest tuleb ajutise lahendusena osta valmistoitu.

●      Remondi eesmärk on energiasäästu ja elamismugavuse parandamine, näiteks vahetatakse selleks aknad, uuendatakse soojustust või küttesüsteemi.

●      Mõnikord tingivad remondivajaduse muutused elukorralduses, näiteks lapse sünd, vajadus kodukontori järele või vanema pereliikme koju kolimine.

●      Remondiga tahetakse hoida või tõsta kodu väärtust, eriti juhul, kui uuendused aitavad ennetada edasisi kahjustusi.

Hea rusikareegel on see, et kui remont aitab vähendada tulevasi suuri kulusid või parandab kodu energiatõhusust, on see investeering kodu „tervisesse“, sest nii saab ennetada suuremaid kulutusi ja säilitada kodu seisukorda pikema aja jooksul.

Remondieelne checklist

Remont on enamasti suurem ettevõtmine, kui esialgu paistab, sest lisaks töödele tuleb läbi mõelda ka ajakulu, eelarve ja võimalikud ootamatused. Seetõttu tasub enne remondilaenu taotlemist teha korralik eeltöö, et rahavajadus oleks realistlikult hinnatud ja projekt selgelt läbi mõeldud. Tasub alustada plaanist, mitte laenust. Väike eeltöö säästab hiljem palju närve ja aitab vältida olukorda, kus remont juhib sind, mitte sina remonti.

Kiire kontrollnimekiri:

●      Mis on remondi eesmärk: turvalisus, energiasääst, mugavus, väärtuse tõstmine/hoidmine?

●      Kas sul on vähemalt 2–3 hinnapakkumist või realistlik hinnavahemik?

●      Kas sul on kirjas, mis tööd on must-have ja mis nice-to-have?

●      Kas oled arvestanud lisakuludega: utiliseerimine, transport, ajutised lahendused?

●      Kas vajad lube/kooskõlastusi, eriti kortermajas?

●      Mis on eeldatav ajakava ja mis on plaan B, kui see venib?

Kui need punktid on läbi mõeldud, muutub ka remondilaenu valimine palju lihtsamaks, sest tead täpsemalt, kui suurt lisaraha vajad, oskad võrrelda erinevaid pakkumisi ning leida lahenduse, mis sobib sinu plaani ja maksevõimega kõige paremini.

Enne remondilaenu võtmist hinda oma maksevõimet

Remondilaenu kaaludes tasub kõigepealt ausalt läbi mõelda oma maksevõime. Kõige olulisem küsimus ei ole see, kas saad laenu võtta, vaid kas saad selle tagasimaksmisega mugavalt hakkama ka siis, kui sissetulek ajutiselt väheneb, lisandub ootamatu kulu või remont osutub planeeritust kallimaks. Kui kuumakse on täpselt piiri peal, siis iga väike ootamatu muutus teeb olukorra ebamugavaks. Vastutustundliku laenamise põhimõte ongi suunatud sellele, et laenukohustus ei muutuks üle jõu käivaks. Eesmärk on, et finantsotsus toetaks inimest, mitte ei suruks nurka.

Praktiline reegel: kui mahud kuumaksesse ainult juhul, et kõik läheb plaanipäraselt ja ühtegi üllatust ei teki, siis ei ei ole tegu mugava ega turvalise laenumakse vaid riskiga.

Remondilaenu valides tasub lähtuda sellest, milline summa on sinu vajaduse ja maksevõimega päriselt kooskõlas. Alati ei pea kasutama maksimaalset laenuvõimekust ega korraga ette võtma suurimat remonti. Mõnel juhul on mõistlikum teha töö jupiti, kuid ka siis tasub hinnata, kas see aitab päriselt kulusid kokku hoida, sest hajutatud tööde puhul võivad lisanduda uued tellimused, lisatööd ja suurem kogukulu. Remondilaen sobib nii väiksemateks uuendusteks kui ka suuremateks töödeks, oluline on valida lahendus, mille kogukulu on läbipaistev ja kuumakse jääb jõukohaseks ka siis, kui vahepeal tekib ootamatuid väljaminekuid.

Remont on üks väheseid ettevõtmisi, kus saad ehitada oma elukvaliteeti. See võib olla väsitav, aga see ei pea olema kaootiline. Kui plaan on selge, puhver olemas ning otsus tehtud rahulikult ja läbimõeldult, võib remondilaen olla lihtsalt üks tööriist, mis aitab kodu õigel ajal korda teha. Vahel ongi parim luksus mitte marmortööpind, vaid tunne, et sul on kõik kontrolli all.