Radiaator soliseb või ei lähe soojaks? Õhuta see ise
Kas sinu kodu radiaator teeb kummastavat solinat või on pealt külm? See levinud mure viitab süsteemi kogunenud õhule, mis takistab soojuse liikumist ja tõstab küttearveid. Radiaatori õhutamine on lihtne töövõte, millega saab iga koduomanik ja üürnik ohutult hakkama.
Kuidas tuvastada radiaatori levinumaid probleeme
Kui radiaator on ülalt külm ja alt soe, on selle põhjuseks enamasti torustikku kogunenud õhk. Õhumullid takistavad kuuma vee ühtlast liikumist ning tekitavad ebameeldivat solisevat või mullitavat häält. Kui radiaator on vastupidiselt alt külm ja ülalt soe, võib takistuseks olla hoopis küttekehasse ladestunud muda või sete. Põhjalik küttesüsteemi hooldus aitab tagada soojuskandja vaba liikumise ja vähendada süsteemi energiakadu.
Täielikult külma radiaatori puhul tuleks kõigepealt kontrollida termostaati ja radiaatori ventiile, veendumaks, et need pole suletud või kinni kiilunud. Termostaatventiil võimaldab tavaliselt veevoolu reguleerida, kuid kui ventiilide avamine ega õhutamine tulemust ei anna, võib hoone küttesüsteem vajada hüdrotsirkulatsiooni tasakaalustamist või professionaalset läbipesu.
Vajalikud tööriistad ja ettevalmistus enne õhutamist
Enne töö alustamist varu spetsiaalne õhutusvõti, kuiv lapp ja väike anum vee püüdmiseks. Eramajas või lokaalse kütteseadmega korteris tuleb küte ning tsirkulatsioonipump enne õhutamist välja lülitada. See hoiab ära täiendava õhu kandumise torustikku. Samuti tuleb lasta radiaatoritel täielikult maha jahtuda, et vältida põletusohtu kuuma vee ja auruga.
Keskküttega korterelamus ei ole tsirkulatsioonipumba väljalülitamine korteripõhiselt võimalik ega vajalik, mistõttu saab õhutamist alustada otse korteri radiaatori juures. Soovitatav on alustada tööd korteri või hoone kõige kõrgemal korrusel ning kütteallikast kõige kaugemal asuvatest küttekehadest, sest õhk koguneb loomulikult süsteemi kõrgeimatesse punktidesse.
Radiaatori õhutamine samm-sammult
Õhutamine on jõukohane protsess, mis ei nõua eriteadmisi. Esmalt leia radiaatori ülemises servas asuv õhutusventiil ning paigalda selle alla anum ja lapp võimalike veepiiskade püüdlemiseks.
Aseta õhutusvõti ventiilile ning keera seda aeglaselt vastupäeva umbes veerand kuni pool pööret. Ära eemalda kruvi täielikult, vaid ava seda vaid pisut, kuni kuled tasast sisisevat häält.
Kui sisin lakkab ja ventiilist hakkab tilkuma või voolama ühtlane veejuga, keera ventiil päripäeva ettevaatlikult kinni. Jälgi, et sa ei pingutaks ventiili üle. Pärast õhutamist ja kütte sisselülitamist tasub kinnise küttesüsteemi puhul kontrollida ka katla rõhku ning vajadusel seda tõsta.
Vastutus korteriühistus ja üürikodus
Korterelamu keskküttesüsteem on korteriomanike kaasomand ning selle hooldust korraldab korteriühistu. Kui plaanis on suurem vana maja renoveerimine, tuleb küttesüsteemi tasakaalustamine ja uuendamine planeerida terviklikult koos ühistuga.
Üürikodus elades kuulub pisem hooldus ja radiaatorite õhutamine tavaliselt üürniku kohustuste hulka. Tõsisemate lekete või rikete korral tuleb viivitamatult teavitada omanikku või haldurit. Uut kodu otsides tasub hinnata küttekehasid ning hoone energiatõhusust, sest nõuetekohane energiamärgis annab selge ülevaate tulevastest püsikuludest.
Kodu soojaks ja küttekulud kontrolli alla
Regulaarselt hooldatud ja õhutatud radiaatorid tagavad kodus meeldiva sisekliima ning aitavad hoida küttekulud madalal. Kui otsid soojapidavat ja säästlikku kodu, tutvu kinnisvarapakkumistega Kinnisvara24 portaalis, kust leiad laia valiku energiatõhusaid kortereid ja majasid üle Eesti.
