Pereterapeut annab nõu: 5 küsimust, mida partnerilt enne koos kodulaenu võtmist küsida

Oma kodu ostmine on üks suuremaid otsuseid elus, eriti siis, kui seda tehakse koos partneriga. Kodulaen võib paare siduda aastakümneteks ning mõjutada läbi eelarve  pere igapäevaelu. Seetõttu on oluline, et enne pangas laenulepingu allkirjastamist arutatakse läbi teemad, mis võivad tulevikus tekitada pingeid või lahkarvamusi.

Superviseeritav pereterapeut Nele Pihlak jagab soovitusi, mida oleks hea enne laenuvõtmist omavahel arutada.

"Laen on pere jaoks suhteliselt suur ja pikaajaline kohustus ning võib panna suhte aja jooksul proovile. Lisaks ühiskonna ärevusele, mis täna taustal paljusid peresid mõjutab ja tuleviku suhtes murelikkust tekitab, tõstab laenukohustus ärevust mõlemal partneril ja varjatud pinge kandub sageli omavahelistesse suhetesse," selgitab Pihlak. Seetõttu on oluline enne laenuvõtmist põhjalikult läbi rääkida, millised on kummagi partneri harjumused, ootused ja ka hirmud.”

1. Raha tähendus ja prioriteedid

Enne pikaajalise kohustuse võtmist on oluline mõista, milliseid hoiakuid raha suhtes kumbki partner endaga kaasa toob ja kuidas tulevikus koos otsuseid teha.

Küsige üksteiselt:

• Kuidas suhtuti rahasse sinu päritoluperes?

• Kas oled harjunud raha säästma või pigem kulutama?

• Kuidas reageerid rahaliste raskuste korral?

• Millised on teie ühised rahalised eesmärgid?

• Kuidas jagate ühiseid kulusid ja laenumakseid?

"Kui ühe partneri päritoluperes on elatud pigem kokkuhoidlikult ja sääste kogudes, aga teise partneri kodune elustiil on olnud pigem elu nautiv, võib see tekitada arusaamatusi," selgitab Nele Pihlak. “Seega, tasuks enne pikaajalise laenukohustuse võtmist hea omavahelise suhte ja pererahu nimel rahast ja selle tähendusest rääkida. Leppida selgelt kokku, mida endale lubatakse, millest ühise kodu/laenu nimel loobutakse ning kuidas kohustusi omavahel jagatakse nii, et kummalgi partneril ei tekiks tunnet, et teine sõidab temast üle või et tema arvamus pole oluline.”

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma soovitab kindlasti ka praktilised küsimused läbi arutada. “Pange juba varakult paika plaanid, kuidas soetatava vara omand jagatakse, kuidas hakkavad kinnisvaraga seotud kulud jagunema, kas hakkate sääste koguma, kas loote selleks ühiskonto või kogute kumbki eraldi. Samuti on oluline varakult läbi rääkida, kuidas erinevad kodused kulud partnerite vahel jagunevad. Varade ja kohustuste ülevaade ja tasakaal loob selguse” soovitab ta.

2. Sissetulekute muutumine ja kriisiolukorrad

Eluolud võivad muutuda: keegi võib kaotada töö, jääda haigeks või karjääri muuta. Nii ongi oluline juba enne laenu võtmist arutada, kuidas käitutakse, kui satutakse raskustesse ja teha omavahelised kokkulepped.

Küsige üksteiselt:

• Kuidas me toime tuleme, kui üks meist kaotab töö?

• Kes saaks meile appi tulla hädaolukorras (pere, sõbrad)?

• Kuidas suhtume abi küsimisse ja kas oleme valmis abi vastu võtma?

• Millised on meie võimalused laenumaksete ajutiseks peatamiseks?

“Oluline on mõista, et näiteks töö kaotus pole vaid finantsiline mure. Suhte kontekstis tekitab see töö kaotanud partneris enamasti läbikukkumise ja "ma ei ole enam piisav" tunde. Halvimatel juhtudel võib see partner langeda masendusse, mis omakorda muudab keeruliseks kogu pere igapäevase toimimise. See kõik paneb suhte tõsiselt proovile. Kuna töö kaotus on emotsionaalselt inimese jaoks läbikukkumine, siis sellega kaasnevad sageli ka väärtusetuse ja hüljatuse tunded ning sellistest emotsionaalsetest meeleolu kõikumistest võiksid partnerid teadlikud olla,” kirjeldab Nele Pihlak.

"Kui olulised teemad on enne laenuvõtmist rahulikus olukorras omavahel avatult läbi räägitud, siis on tegelike probleemide tekkides ärevust juba vähem ning lahendusi lihtsam leida," selgitab ta.

„Säästude tekitamine läbi kogumisharjumuse loob teatud puhvri, kuid õnnetused ja ebamugavused tabavad alati ootamatult. Seega ennetusena tuleb kasuks kindlustustingimuste läbiarutamine nii kodukindlustuse, koduse vara kindlustamise kui ka laenumakse ja elukindlustuse. Kõikidel nendel, kellel on midagi juhtunud ja kel on kindlustus olemas, hindavad kergendatult, kui pank neile ütleb, “teil on ju kindlustus!”,“ lisab Pärgma.

3. Pereelu arengufaasid ja ajas muutuvad vajadused

Perekonna kasv toob kaasa nii uusi rõõme kui ka väljakutseid. “Perede vajadused erinevatel pereelu etappidel on erinevad ja erinevaid arengufaase on samuti hea enne laenu võtmist teada. Kodulaen võib kesta 20-30 aastat, mille jooksul läbib pere mitu erinevat eluetappi,” kirjeldab Pihlak.

Küsige üksteiselt:

• Kes jääb laste sünni järel koduseks ja kui kauaks?

• Kuidas jagame lapsega seotud väljaminekuid?

• Kuidas toetame üksteist laste sünniga kaasnevate raskuste ja pingete korral?

• Milliste väärtuste ja põhimõtete alustel soovime lapsi kasvatada?

“Kui sünnivad lapsed, siis lisanduvad perele lastega seotud kulutused. Enamasti tekitab see faas pingeid, sest on vaja kohaneda uutes rollides ja lisaks magamatusele, kurnatusele tuleb oma isiklikke soove sageli tahaplaanile jätta ning täita esmajoones laste vajadusi. On hea, kui ootused ja lootused on varasemalt selgelt sõnastatud,” räägib Pihlak.

Ka finantsiliselt on pereelus erinevad etapid ja erinevad kulud. “Sageli mõeldakse kulutustele, mis kaasnevad laste sünniga, kuid tegelikult on suured kulud ka siis, kui lapsed on teismelised või astuvad iseseisvasse ellu ning kolivad kodust välja. Lisaks on oluline arutada läbi ka, kuidas laste tuleviku nimel säästma ja koguma hakatakse,” lisab Pärgma.

4. Suhte hoidmine kohustuste vahel

Kui finantskoormus suureneb või igapäevaelu muutub pingelisemaks, võivad paarid hakata rohkem töötama ja vastutuste ning kohustuste suurenedes tasapisi eemaldutakse üksteisest.

Küsige üksteiselt:

• Kuidas me arutame keerulisi teemasid nii, et mõlemad tunneks end kuulatuna ja mõistetuna?

• Milliseid tegevusi või traditsioone hoiame, et suhe ei jääks vaid “kohustuste kandmise” tasandile?

• Millised on meie tavad konfliktide lahendamiseks?

• Kuidas jagame kodutöid ja vastutust, et kumbki ei tunneks end üksi jäetuna?

• Kas oleme valmis vajadusel otsima abi väljastpoolt (nt pereterapeut, nõustaja), kui tunneme, et üksi ei tule toime?

“Kui peres tekib pidevalt tunne, et raha on kõige üle otsustaja, elatakse vaid töö nimel ja partner ei arvesta minu vajadustega, tekib tühjus ja pettumus,” ütleb Pihlak. “Seetõttu tasub juba enne laenuvõtmist läbi rääkida, kuidas suhetes pingetest rääkida nii, et kumbki ei tunneks eemale tõugatuna ega pidevate süüdistuste ohvrina. Avatud ja teineteist austav suhtlus on pikaajalise suhte üks kõige olulisemaid alustalasid.”

Anne Pärgma lisab, et sageli aitab rahaliste segaduste konfliktide vältimiseks just rutiinne ja läbipaistev igakuine ülevaade. “Kui partnerid kord kuus või kvartalis maha istuvad ja vaatavad koos üle oma pere eelarve ja laenumaksed, väheneb risk, et rahateemad muutuvad varjatuks või konfliktseks. Selgus loob turvatunnet.”

5. Kui teed lähevad lahku

See on küsimus, mida paljud paarid väldivad, sest ühise kodu ostmisel ei taha keegi mõelda suhtele kui millelegi, mis võiks lõppeda. Ometi on see oluline – lahkuminek ei tee laenukohustusi olematuks.

Küsige üksteiselt:

• Mis saab kodust, kui suhe peaks lõppema?

• Kuidas jaguneb vastutus laenumaksete eest lahkumineku korral?

• Kas meil on kokkulepe, kuidas lahkuminekul toimida nii, et kummagi partneri turvatunne oleks kaitstud?

• Kas julgeme endale tunnistada, et meie pere lagunes ja vajame ning oleme valmis vastu võtma erinevate spetsialistide abi?

• Kas suudame jääda laste jaoks turvatunnet pakkuvateks vanemateks?

“Lahutus ja pere lagunemine on üks raskemaid olukordi, eriti laste jaoks. Kui see siiski juhtub, on parem, kui partneritel on varem räägitud, kuidas me sellises olukorras käitume. Siis on võimalik emotsionaalselt pingelises ja ärevas olukorras, mis lahutus partnerite jaoks alati on, jääda teineteise suhtes lugupidavaks,” selgitab Pihlak.

Pärgma rõhutab, et laenu puhul on tegemist juriidilise vastutusega: “Kui mõlemad partnerid on kinnisvara omanikud ja osapooled laenulepingus , siis vastutavad nad võrdselt, olenemata sellest, kes koju elama jääb. Kui suhe lõpeb, on praktiline lahendus enamasti kas kodu müümine või ühe partneri poolt teise osa välja ostmine. Pangaga tasub kindlasti varakult ühendust võtta, et leida kõigile pooltele sobiv lahendus. Tasub teada, et kuigi laenuleping sõlmitakse keskmiselt 25 aastaks, siis vahepeal saab teha muudatusi ja ka laenu enntähatsegelt tagastada.”

“Avatud vestlused enne laenuvõtmist aitavad vältida tulevasi konflikte, luua ühiseid ootuseid ja eesmärke, vähendada ärevust rasketes olukordades otsuste tegemisel ja tugevdada vastastikust usaldust,” lisab Pihlak.