Paljassaare maaomanik pakub linnale neljast Põhja-Tallinna pargist suuremat maa-ala
Põhja-Tallinnas asuva Paljassaare põik 16 kinnistu omanik pakub Tallinnale kompromissi: linn saaks looduskaitseks ja avalikuks kasutuseks ligikaudu 33,2 hektarit maad ning ülejäänud alale rajataks pereelamud. Linnale pakutav ala on suurem kui Süsta, Kase, Kopli ja Kalamaja park kokku.
Põhjakalda OÜ tellitud Muutruumi loodud kontseptsiooni järgi loovutaks maa-ala omanik linnale üle kahe kolmandiku kinnistust. Ettepanekuga loodab omanik leida lahenduse enam kui 15 aastat linna planeerimismenetlustes olnud projektile. „Soovime leida linnaga kokkuleppe, mis võimaldaks rajada peredele kodud ning avada suurema osa kinnistust looduskaitseks ja linnarahvale puhkamiseks,“ ütles Põhjakalda OÜ juhatuse liige Kristjan Maaroos.
Kontseptsiooni kohaselt laieneks Paljassaare linnuala kinnistu arvelt 17,6 hektari võrra. Ülejäänud linnale pakutavale maale kavandatakse avalik looduspark, rannapromenaad ja terviserajad, mis avaksid linnarahvale seni suletud rannajoone.
Ligikaudu kolmandikule kinnistust on kavandatud oma õuealaga ridaelamud, paarismajad ja eramud. Põhjakalda OÜ leiab, et selline elamupiirkond pakub peredele võimalust jääda Tallinna, selle asemel et kolida sobiva kodu leidmiseks mõnda naabervalda. Arendus tooks piirkonda ligi 2000 uut elanikku ning koormaks omaniku hinnangul linna liiklust ja taristut vähem kui suurte kortermajade rajamine.
Linnavalitsus seadis 19. oktoobril Tallinna uue üldplaneeringu eesmärgiks merele avatud, looduslähedasema ja perekesksema linna. „Meie ettepanek teeb täpselt seda: avab seni suletud mereääre, annab looduskaitsele ja linnarahvale üle 33 hektari maad ning pakub peredele kodusid, mida Tallinnas napib,“ ütles Maaroos.
Aasta kompromissiotsinguid
Põhjakalda OÜ on viimase aasta jooksul osalenud aktiivselt Põhja-Tallinna üldplaneeringu aruteludes, tutvustanud alternatiivset kontseptsiooni ning otsinud linnaga lahendust, mis arvestaks nii looduskaitse kui ka elukeskkonna kvaliteediga. Ettevõtte hinnangul ei ole ettepanekuid seni sisuliselt arvesse võetud. Kuigi linn ei välista uue üldplaneeringuga täielikult elamuehitust antud kinnistul, on hetkel planeeritud elamumaht kinnistu suurust arvestades marginaalne ja ei võimalda lahendada piirkonna olukorda tervikuna ja majanduslikult otstarbekalt.
Vastuolu ulatub aga kaugemale. Tallinn algatas kinnistule arendust võimaldava detailplaneeringu juba 2010. aastal ning 2017. aastal kiitsid selle heaks ka Põhja-Tallinna halduskogu ja linnaosa valitsus. Selle aja jooksul on omanik arendusplaane järjest vähendanud: varasema ligi 6000 elanikuga lahenduse asemel on praegu plaanis rajada kodu ligi 2000 inimesele.
Töös olev uus Põhja-Tallinna üldplaneering näeb aga kinnistul ligi 87% ulatuses ette avalikku rohe- ja haljasala. Omaniku hinnangul jätab eelnõu sisuliselt kaalumata nii uue, oluliselt väiksema arenduslahenduse kui ka värskete keskkonnauuringute tulemused. „Tallinna linnaametnike esialgne hinnang uuendatud lahendusele oli toetav, kuid üldplaneeringu keskkonnamõju hindamine tugineb endiselt varasema, kolm korda suurema lahenduse andmetele,“ nentis Maaroos.
Keskkonnaameti andmetel asuvad kaitsealuste liikide elupaigad üksnes kinnistu põhjaosas. Linnuekspert Mati Kose hinnangul on kompromisslahendus linnukaitse seisukohalt aktsepteeritav, kui rajatakse asenduselupaik ehk uus linnutiik.
„Oleme oma plaane muutnud, et linna soovidele vastu tulla. Ootame, et linn kaaluks meie pakutud lahendust sisuliselt ja arvestaks sellega, mida see linnale annab: avatud mereääre, looduskaitse- ja puhkeala ning uued kodud peredele,“ sõnas Maaroos.
Maaomanike õiglase kohtlemise ning looduskaitse ja omanike huvide vahel kompromisside leidmise vajadust on linn rõhutanud ka Astangu-Mäeküla kaitseala loomisel, kus kavandatakse vajaduse korral kaitsealale jäävate kinnistute omandamist omanikega kokkuleppel.
„Sama põhimõte peaks kehtima ka Paljassaares. Oleme valmis suurema osa oma maast linnale loovutama, kui kokkulepe võimaldab ülejäänud osal ellu viia pereelamute plaani. Meie hinnangul on kompromiss linnale mõistlikum kui kinnisasja omandamine,“ ütles Maaroos.
Kohtuvaidlust ei taha mitte keegi
Põhjakalda OÜ hinnangul võivad eramaa avalikuks haljasalaks määramisega kaasnevad piirangud tähendada faktilist sundvõõrandamist, kui need võtavad omanikult võimaluse kinnistut mõistlikult kasutada. Ettevõte leiab, et sellisel juhul tuleb põhiseadusega kaitstud omandiõiguse riive õiglaselt hüvitada.
Tallinna linnale 15. oktoobril 2026 saadetud hoiatus- ja nõudekiri on omaniku sõnul eelkõige õiguslik kaitsemeede. Ettevõtte eesmärk on saavutada linnaga kompromiss.
„Meie esimene valik ei ole kohtuvaidlus. Seisame selle eest, et praegu praktiliselt mahajäetud pealinna piirkond leiaks arenenud riigile kohase kasutuse. Meil on õigustatud ootus rajada siia elamupiirkond – kättesaadavamad pereelamud, mida pered eelistavad ja ootavad ning luua koos linnaga terviklik avalik ala, mis pakuks võimalusi mere ääres vaba aega veeta ja annaks linnukaitsealale ruumi juurde,“ selgitas Maaroos.
Tema sõnul peab linnal olema ka selge plaan, kuidas avalikuks haljasalaks kavandatud eramaa tegelikult inimeste kasutusse jõuaks.
„Meie eelistus on kokkulepe, mitte hüvitis,” rõhutas Maaroos. „Pakkumine anda linnale üle kahe kolmandiku kinnistust on konkreetne samm selle kokkuleppe poole. Loodame, et linn mõistab ja hindab seda.“
