Mis on remondifond ja kuidas see sinu arveid mõjutab?
Kas tead, kuhu kulub iga kuu korteriühistu arvel olev remondifondi summat puudutav rida? See sihtotstarbeline makse hoiab sinu kodu väärtust ning aitab vältida ootamatuid lisakulutusi tulevikus.
Remondifondi olemus ja toimimispõhimõtted
Remondifond on korteriühistu kogutav sihtotstarbeline makse, mida kasutatakse elamu suuremateks remonditöödeks, renoveerimiseks või hoone püsivat väärtust tõstvate varade soetamiseks. Remondifondi maksete suurus ja kogumise täpsed eesmärgid kinnitatakse korteriomanike üldkoosolekul heakskiidetud majanduskava alusel, nagu sätestab Korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Remondifondi raha kogutakse igakuiselt korteri ruutmeetrite põhjal ning neid vahendeid ei tohi kasutada korterelamu igapäevasteks haldus- või hoolduskuludest tulenevate arvete tasumiseks. Kuna iga korteriomanik vastutab hoone ühisosa säilimise eest, tagab ühine remondifondi panustamine elamu pikaajalise tehnilise tervise ja kõrge turuväärtuse.
Mõtle remondifondist kui majapidamise säästukontost, kust rahastatakse suuremaid investeeringuid. Kui näiteks korterelamul on vaja vahetada katus või renoveerida soojussõlm, kaetakse need kulud just remondifondi kogutud summadest või fondi tagatisel võetud laenust. Nii jaguneb mahukas finantskoormus pikema aja peale ja korteriomanikud saavad oma igakuiseid kulusid aegsasti planeerida.
Remondifondi erinevus teistest korteriühistu tasudest
Korteriühistu igakuine arve koosneb mitmest eri sihtotstarbega kuluartiklist, mida tasub selgelt eristada. Hoolduskulud katavad hoone igapäevast korrashoidu ja tehnosüsteemide toimimist, näiteks trepikoja koristust, lumekoristust, muruniitmist, üldelektrit ning avariiteenust. Halduskulud on mõeldud korteriühistu juhtimise ja administreerimisega seotud tegevusteks, katmisel raamatupidamise, pangateenuste ja juhatuse tasudega seotud väljaminekuid.
Samuti eristatakse remondifondist kohustuslikku reservkapitali, mis peab seaduse järgi moodustama vähemalt ühe kaheteistkümnendiku korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Kui reservkapital on eelkõige mõeldud ootamatute kriiside ja makseviivituste leevendamiseks, siis remondifondist finantseeritakse etteplaneeritud ja struktuurseid ehitustöid. Täpne piiritlemine tagab, et ühistu rahalised vahendid on selgelt juhitud ja kaitstud.
Olulised sammud korteri ostjale enne tehingut
Uut elamispinda valides tasub põhjalikult uurida korteriühistu finantsseisu ja tulevikuplaane. Põhjalik kinnisvara ostueelne kontroll peaks alati hõlmama korteriühistu kehtiva majanduskava, eelarve ning remondifondi jäägi ülevaatamist. Kuna korteriühistu üldkoosoleku otsused ja võetud laenukohustused siduvad ka kõiki tulevasi omanikke, tasub enne ostuotsust veenduda, milliseid töid on majas plaanis lähiaastatel teha.
Kui sirvid portaalis saadaolevaid kortereid, küsi müüjalt või maaklerilt kindlasti korteriühistu tõendit võlgnevuste puudumise kohta ning tutvu viimaste kuude arvetega. Samuti annab hea ülevaate turu suundumustest ja ostuprotsessi nõuetest teemakohane juhend korterite müük Eestis, mis aitab tehinguni jõuda täieliku kindlustundega.
Remondifond üürikorteris ja kodu finantseerimine
Korteri väljaüürimisel või üürimisel tekib sageli küsimus, kuidas jagunevad korteriühistu maksed osapoolte vahel. Kuna remondifondi kogutav raha suunatakse hoone väärtuse säilitamisse ja parandamisse, on selle tasumine üldjuhul korteriomaniku kohustus. Samas võivad üürileandja ja üürnik üürilepingus kokku leppida, et remondifondi makse tasub üürnik. Selged kokkulepped üürilepingus tagavad läbipaistvad suhted ning aitavad üürnikul mõista igakuiste kõrvalkulude täpset koostist.
Hästi hooldatud maja ja stabiilne remondifond tõstavad kinnisvara väärtust ning lihtsustavad ka pangalaenu saamist. Kui plaanid uue kodu ostmist ja soovid hindama hakata oma finantsvõimalusi, tutvu sellega, milliseid võimalusi pakub kodulaen. Alusta oma unistuste kodu otsingut juba täna Kinnisvara24 portaalis, kus ootavad sind sajad unikaalsed pakkumised üle Eesti.
