Millest sõltub kaugkütte hind ja mis mõjutab lõplikku küttearvet?

Uue küttehooaja eel kerkib taas küsimus, milliseks kujunevad kaugkütte hinnad ja miks võivad need olla isegi lähestikku asuvates piirkondades väga erinevad. Adven Eesti juhi Raivo Melsase sõnul sõltub soojuse hind eelkõige kasutatavast kütusest ning võrgu suurusest ja efektiivsusest. Tarbija lõplikku küttearvet mõjutavad ka hoone energiavajadus ja küttesüsteemi seisukord.

Hakkepuit on paljudes võrkudes kõige olulisem hinnategur

Kütus on kaugkütte hinnas enamasti suurim komponent. Paljudes Eesti kaugküttevõrkudes kasutatakse põhikütusena hakkepuitu ja seetõttu mõjutab selle hind otseselt ka soojuse tootmise kulu.

„Hakkepuidu hinda on mõjutanud muu hulgas mootorikütuste kallinemine, mis suurendab metsateo ja transpordi kulusid. Paljudes piirkondades on hakkepuidu hind algavaks hooajaks tõusnud kümnendiku võrra ja enamgi,“ selgitas Melsas.

See ei tähenda siiski, et sama suur muutus jõuaks tarbija lõpphinda – kütus on üks hinnakomponentidest ja selle maksumus erineb võrgupiirkonniti.

Maagaasi hinnatõusu mõju on paljudes kaugküttevõrkudes väiksem, sest gaasi kasutatakse peamiselt reserv- või tipukütusena. Näiteks põhikatla hoolduse ajal või väga külmade ilmadega, kui tavapärasest tootmisvõimsusest enam ei piisa.

Soojusettevõtjad sõlmivad hakkepuidu tarnelepinguid kütteperioodiks enamasti juunist augustini ning seejärel kooskõlastavad  vajadusel Konkurentsiametiga uued piirhinnad. Konkurentsiamet  hindab põhjendatud kulusid iga võrgupiirkonna puhul eraldi. Uuest hinnast teavitab kaugkütteettevõte tarbijaid vähemalt kuu aega ette.

Miks maksab kaugküte ühes kohas rohkem kui teises?

Üks hinnaerinevuse põhjus on kasutatav kütus – sealhulgas see, kui suur osa soojusest toodetakse põhikütusega ja kui palju tuleb kasutada üldjuhul kallimat reservkütust. Mõnevõrra erineb piirkonniti ka põhikütusena kasutatava hakkepuidu hind.

Oluline hinda mõjutav tegur on võrgu kompaktsus ja tarbijate hulk. Kui suhteliselt lühike kaugküttevõrk varustab paljusid tarbijaid, jagunevad võrgu ülalpidamise kulud suurema tarbimismahu peale. Hõredama asustuse ja pika torustikuga piirkonnas tuleb aga ühe tarbija kohta kulusid rohkem.

Hinda kujundavad samuti investeeringud ja nende ajastus. Katlamajade, seadmete ja torustike uuendamine võib esialgu hinda tõsta, kuid on pikemas vaates sageli vajalik selleks, et muuta kaugküte töökindlamaks ja tõhusamaks.

„Seega tuleb iga suurema töö puhul tuleb hinnata, kui palju see efektiivsust parandab ning milline on mõju soojahinnale kohe ja tulevikus. Tuleb arvestada ka tarbijate hinnatundlikkust – sageli teeme neid otsuseid koostöös kohaliku omavalitsusega,” ütles Melsas.

Hinda võib mõjutada ka see, kuidas võrgupiirkond on korraldatud

Kõiki võimalusi ei pea Melsase sõnul otsima ainult katlamajast või torustikust. Mõnikord aitab kulusid vähendada võrgupiirkonna teistsugune korraldus.

Näiteks võib eraldi hinnapiirkondade ühendamine aidata kulusid suurema tarbijaskonna vahel ühtlasemalt jagada. «Meil on näiteid, kus hea koostöö ja põhjalik võimaluste läbivaatamine koos valla- või linnaesindajatega võib mõnikord lahenduse tuua ka ilma suuremahuliste investeeringuteta,» sõnas Melsas.

Piirkondades, kus lisandub uusi elamuid ja ettevõtteid, aitab see olemasolevat võrku tõhusamalt kasutada. ”Sellised arengud ei sõltu üksnes kaugkütteettevõttest, kuid ettevõte saab koos omavalitsuste ja arendajatega luua eeldused, et uutel tarbijatel oleks mõistlik olemasoleva võrguga liituda,“ lisas Melsas.

Kolm asja, mida korteriühistu saab ise teha

Lõplik küttearve sõltub lisaks soojuse hinnale sellest, kui palju maja soojust tarbib. Kortermajades on seetõttu kõige suuremad säästuvõimalused sageli ühistu käes.„Hoone renoveerimine ja küttesüsteemi kaasajastamine võib vähendada maja energiakulu kolmandiku võrra ja rohkemgi,“ ütles Melsas.

Kõige enam tasub tähelepanu pöörata kolmele asjale:

• Hoone seisukord. Soojustamine ja terviklik renoveerimine vähendavad soojavajadust kõige enam.

• Küttesüsteemi seadistus ja tasakaal. Kui maja ühes otsas on korterid liiga soojad ja teises külmad, võib probleem olla tasakaalustamata küttesüsteemis. Kogu maja kütte kõrgemaks keeramise asemel tasub lasta süsteem üle vaadata – õigesti tasakaalustatud küte annab ühtlasema temperatuuri ja aitab vältida tarbetut energiakulu.

• Küttesüsteemi regulaarne hooldus. Korras soojussõlm, puhtad filtrid ja soojusvahetid ning õigesti töötavad pumbad ja andurid aitavad süsteemil töötada nii, nagu ette nähtud. Väikeste probleemide õigeaegne avastamine aitab vältida nii energiakadu kui ka suuremaid remondikulusid.

Ka korteris tasub vältida ülekütmist. Kui on olemas termostaadid, tasub need seada soovitud temperatuurile ja lasta neil seda automaatselt hoida, mitte pidevalt üles- ja allapoole keerata.

Normaalseks ruumitemperatuuriks peetakse 21 kraadi. Vastavalt kaugkütteühingu soovitustele võib ühe kraadi võrra madalam temperatuur vanema hoone puhul tuua ligi 5% ja uuema puhul ligi 10% säästu.

«Suurim mõju tekib ikkagi siis, kui energiasäästuga tegeleb maja tervikuna – hoone on soojustatud, küttesüsteem tasakaalustatud ja hooldatud ning ruume ei köeta põhjendamatult üle,» võttis Melsas säästuvõimalused kokku.