Maakler: mitu miljonit maksev penthouse on järjest sagedamini ostja esimene päris oma kodu

Kui veel viis aastat tagasi oli Tallinna luksuslike penthouse’ide tüüpiline ostja kuldses keskeas tippjuht, siis nüüd ostavad neid ka IT- ja finantssektori nooremad spetsialistid, kelle jaoks on tegemist elu esimese oma koduga.

„Varem võis öelda, et ostja on keskealine, traditsiooniline suurettevõtja. Täna on turul mitu eri segmenti ja üks neist on uus raha ehk IT- ja finantssektori noorem põlvkond,“ räägib UUS MAA kinnisvarabüroo konsultant Annika Leet.

Leeti sõnul jõuavad need ostjad luksuskinnisvarani ilma klassikalise arenguteeta, kus liigutakse väiksemast kodust järk-järgult suurema poole. Penthouse on sageli hoopis nende esimene oma kodu. „Nende jaoks pole ost staatus, vaid elustiil. Nad soovivad elavat linnakeskkonda, nutikodu, energiatõhusust ja suuri terrasse,“ lisab ta.

Samas ei ole ka kogenud luksuskinnisvara ostja turult kadunud. Need on enamasti keskealised ettevõtjad ja tippjuhid, kelle lapsed on vanematekodust välja kolinud ning seetõttu soovitakse maha müüa Pirita, Viimsi või Kakumäe eramu. „Sageli on neil ka kodu päikeselisemates riikides, nii et eramu pidamine Eestis on kaotanud oma võlu. Nende jaoks on katusekorter eramu loogiline asendus,“ selgitab Leet.

Samasugust trendi kinnitab ka Al Mare Torne ehitava Fund Ehituse tegevjuht Reigo Marosov. Nii tema kui ka Leet ütlevad, et penthouse’ide turgu valitseb kohalik ostja.

„Välismaalasi on jäänud märkimisväärselt vähemaks. Erandiks ehk tehnoloogiaettevõttes töötavad juhid ja spetsialistid, kes on oma lähituleviku 5–7 aastat otsustanud siduda Eestiga,“ selgitab Marosov.

Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul näitab portaali praegune pakkumine, et premium-klassi korterite puhul on ostjal võimalik valida järjest enam mugavusi, mida on traditsiooniliselt seostatud pigem eramajaga.

„Uusarendused on toonud ka Eesti korteriturule maailma suurlinnadest tuttava arusaama, et korteris elades ei pea mugavuses tingimata kompromisse tegema. Penthouse’ide ja teiste eksklusiivsemate korterite puhul näeme pakkumistes suuri terrasse ja katuseterrasse, avaraid vaateid, maast laeni aknaid ja kõrgemaid lagesid. Lisaks pakutakse jahutust, sauna või kaminat, walk-in-garderoobe, mitut vannituba ning parkimis- ja panipaigavõimalusi. Sisuliselt saab ka korteris nautida mitmeid mugavusi, mida oleme harjunud seostama luksusvillaga,” räägib Uibomäe.

Penthouse’i ostja soovib, et korteril oleksid kõrged laed, suured ja privaatsed terrassid ning kena vaade. Sageli tahetakse ka, et lift sõidaks otse korterisse, korter oleks helikindel ning ventilatsioonimüra ei segaks und. Kõige eksklusiivsemad soovid on seotud ostja hobidega. Leeti praktikas on korterisse ehitatud muuseumistandardile vastava kliimaga kunstihoidla ning veinipööning koos degusteerimisalaga, kus võõrustada külalisi ja sommeljeesid. Samuti oodatakse laia parkimiskohta, kus oleks võimalik elektriautot laadida, ning ruumikat panipaika spordi- ja hobivarustuse jaoks.

Nende võimaluste eest ollakse valmis maksma ka kuni 12 000 euro suurust ruutmeetrihinda. Selline hind pole Leeti ja Marosovi sõnul sugugi uskumatu, sest penthouse’i ruutmeeter ongi sama maja tavakorteri ruutmeetrist 30 kuni 100 protsenti kallim.

Leeti kalleima penthouse’i tehingu hind ületas kahe miljoni euro piiri. Korter oli avalikus müügis umbes kuus kuud, mida ta peab sellise vara puhul kiireks. Kuna penthouse’id on Eesti turul pigem defitsiit, siis broneeritakse need enamasti esimestena ning sageli avalikku müüki ei jõuagi, nendib Marosov.

Kinnisvara24.ee pakkumisi vaadates on penthouse’id ja eksklusiivsemad viimase korruse korterid koondunud eelkõige Tallinna ja Harjumaale, kuid üksikuid pakkumisi leiab ka mujalt Eestist.

“Hinnaskaala on väga lai. Pakkumised algavad paarisajast tuhandest eurost, samas suuremate ja eksklusiivsemate penthouse’ide hinnad ulatuvad 700 000 euroni ja üle selle. Hinda mõjutavad asukoht, korteri suurus, vaated, terrassi või rõdu olemasolu ja suurus ning hoone ja korteri pakutavad lisamugavused,” ütleb Uibomäe.