Larsen: eestlaste usk oma kodu omamisse hakkas kõikuma

Üürileandjate hinnangul sõltub üüriturul kasumlikkus täna eelkõige portfelli mahust ja üürileandja valmisolekust tulla vastu üürnike ootustele. Tuleviku suhtes ollakse aga optimistlikud, sest Eestis kasvab nende inimeste hulk, kes loobuvad teadlikult kinnisvara omamisest ja valivad eluasemeks üüripinna.

Eesti ühe suurema majutusettevõtte Larseni asutaja Janek Buschi hinnangul moodustavad üürikorterid Tallinna elamufondist praegu umbes 20 protsenti, mis on Euroopa mõistes tagasihoidlik näitaja. “Eestlased on seni olnud kinnisvara ostmise usku, kuid sellistes Euroopa linnades nagu Helsingi, Berliin või Varssavi võib üüripindade maht ulatuda poole või enamani elamufondist. Näeme, et sama trend on jõudmas ka meile, sest iseseisvat elu alustavad noored hindavad kõrgelt paindlikkust ja vabadust ning nad ei soovi end pikaajaliste kohustustega siduda. Samuti on kinnisvarahindade kiire kasv muutnud üürimise paljude jaoks mõistlikuks alternatiiviks,“ selgitas Busch.

Eesti üürituru kitsaskohaks peab Busch üüripindade valiku piiratust, kuna suur osa üürifondist on suunatud eelkõige üksiku noore inimese või lasteta paari vajadustele. Võrreldes paljude teiste Euroopa linnadega on Eestis seni vähe professionaalselt hallatud üürikinnisvara, mis vastaks näiteks perede või ka eakate inimeste vajadustele.

“Ilmselt ostab osa peredest oma eluaseme mitte ainult soovist kinnisvara omada, vaid ka seetõttu, et üüriturg ei paku neile professionaalselt hallatud ja kindlat alternatiivi. Teistes riikides on peredele sobivad üüripinnad laialdaselt levinud. Tulevikus võib suuremate üüripindade trend jõuda ka Eestisse,“ lisas Busch.

Eesti üüriturul võib tulevikus kasvada ka eakate inimeste osakaal. Näiteks võivad üüriturule suunduda eakad inimesed, kelle jaoks oma kodu on liiga suureks jäänud või kes soovivad kolida laste või lastelaste lähedusse, säilitades samal ajal oma iseseisvuse.

Üürimajade arendaja vaatenurgast rääkides tõi Busch välja, et Tallinna üüriturul on täna keeruline aeg ning pikaajalise üüri madal hinnatase ei ole investorite jaoks endiselt piisavalt atraktiivne.

“Viimased aastad on üüriturul hindade mõttes olnud pigem paigalseis ja inflatsiooni arvesse võttes ka tagasilangus. Kasumit on võimalik teenida, kuid selleks peab üürileandjal olema esiteks maht ning teiseks ka paindlikkus üüriperioodides ja hinnastamises. Just seda teed olemegi Larsenis läinud ning see tagab meile tugevad majandustulemused,” kommenteeris ta ning lisas, et üürileandjatel ei tasu praegu loota, et turg tuleb ärimudelile appi loomuliku hinnatõusuga. “Meie ärimudel on üles ehitatud nii, et saame oma äri pidevalt turu nõudlusele kohandada ning kasutada sama hoonet vastavalt turuolukorrale nii lühi- kui ka pikaajaliseks majutuseks. Ehk samal üüripinnal pakume kord hotellimajutust, kord pikaajalisi üüripindu. See on ka põhjus, miks me kesklinnas tänases turuolukorras uut maja arendame,“ selgitas Busch.

Larseni portfelli kuulub kokku üle 600 stuudio-stiilis kööginurgaga majutusruumi Tallinnas. Selle aasta lõpus valmib Larsenil uudse kontseptsiooniga elustiili-majutushoone Väike-Ameerika tänaval, mis kasvatab Larseni hallatavate stuudiote arvu ligi 800-ni. Uude majja investeeritakse kokku üle 12 miljoni euro.