Kuurortlinnade kinnisvaraturg: Haapsalus rohkem tehinguid, Pärnus hinnatõus ja Kuressaares vähem pakkumisi

Untitled design - 2026-05-08T094612.669

Kinnisvara24 ja Maa- ja ruumiameti kevadstatistika järgi üllatas kuurortlinnadest Haapsalu aasta alguses tehingute arvu järsu kasvuga. Pärnu on kolmest linnast ainus, kus tehinguhinnad on aastaga veidi tõusnud, samal ajal kui Kuressaares on müügipakkumiste arv vähenenud ligi kolmandiku võrra.

„Kolme kuurortlinna kinnisvaraturgu mõjutab tugevalt hooajalisus, sest suvekuudel kasvab nõudlus lühiajalise majutuse järele. Seetõttu kaalutakse ostuotsust tehes üha enam ka seda, kas kinnisvara seisukord ja asukoht võimaldavad seda suveperioodil välja üürida,“ tõi kolme mereäärse linna ühise joonena välja Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe. Statistikaameti andmetel tehti eelmisel aastal Pärnus 12 protsenti kõigist Eestis majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalistest ööbimistest, mis oli kuurortlinnade seas suurim osakaal.

Pärnu hoiab kuurortlinnade kõrgeimat hinnataset

Pärnu on kolmest kuurortlinnast selgelt kõrgeima hinnatasemega. Maa- ja ruumiameti andmetel oli aprillis 2026 Pärnu korteritehingute mediaanhind 2147 eurot ruutmeetri kohta, mis on ligi kaks korda kõrgem kui Haapsalus ja 43 protsenti kõrgem kui Kuressaares. Aastaga on Pärnu korterite tehinguhind kasvanud 3,3 protsenti.

Uibomäe sõnul on Pärnu vaadeldud kuurortlinnadest ainus, kus korterite tehinguhinnad on tõusnud nii kuu kui ka aasta võrdluses. Samas on Pärnus ka pakkumis- ja tehinguhinna vahe kolmest linnast suurim.

„Pärnus erinevad korterite pakkumis- ja tehinguhinnad 42 protsenti, mis näitab, et müüjate ootused ületavad endiselt selgelt seda hinnataset, millega ostjad on valmis tehinguni jõudma. Üha olulisemaks muutub ka kinnisvara asukoht. Ranna rajooni kõrval kogub ostjate seas järjest enam huvi kiiresti arenev jõeäärne piirkond,“ ütles Uibomäe.

Tänavu nelja esimese kuuga tehti Pärnus 251 korteritehingut, mida on 8,2 protsenti rohkem kui aasta varem samal ajal.

Haapsalus kasvas tehingute arv hüppeliselt

Haapsalu kinnisvaraturu kõige silmatorkavam näitaja on tänavu olnud tehinguaktiivsuse kasv. Aasta nelja esimese kuuga tehti Haapsalus 77 korteritehingut, mida on ligi 71 protsenti rohkem kui aasta varem samal ajal. Eriti aktiivne oli märts.

Haapsalus tegutseva Karja Kinnisvara maakleri Annely Sermati sõnul oli aasta alguse kiire kasv mõnevõrra üllatav. „Tavapäraselt on kinnisvaraturul aasta esimene kvartal pigem tagasihoidlikum ning aktiivsem periood jääb teise kvartalisse ja suvekuudele. Praegu tundub, et aasta alguse väga aktiivne periood on mõnevõrra rahunenud,“ ütles Sermat. Tema hinnangul võis ajutise aktiivsuse kasvu taga olla nii edasi lükatud ostuotsuste realiseerumine kui ka intressimäärade languse mõju.

Maa- ja ruumiameti andmetel oli Haapsalu korteritehingute mediaanhind aprillis 1045 eurot ruutmeetri kohta, mida on aasta varasemaga võrreldes üle 7 protsendi vähem. Uibomäe sõnul tehakse Haapsalus absoluutarvudes tehinguid endiselt vähe, mistõttu üksik kallis või odav tehing võib mediaanhinda oluliselt mõjutada. Samas tõdes Sermat, et kõrgema hinnaga tehingute osakaal on Haapsalus kasvanud. Näiteks ulatus tänavu kalleim korteritehing 490 000 euroni, samal ajal kui aasta varem oli kalleim tehing 115 000 euro võrra madalam.

Sermati sõnul otsitakse Haapsalus enim 3-toalisi 60–70 ruutmeetri suuruseid kortereid. Järelturul on suurim nõudlus 50 000–70 000 eurot maksvate korterite järele, uusarendustes on enim otsitud hinnaklass umbes 140 000–160 000 eurot.

„Kõige suurem puudus on kvaliteetsetest 3-toalistest uusarenduse korteritest, mille juurde kuuluvad parkimiskoht ja panipaik. Selliste korterite vastu on nõudlus suurem kui pakkumine,“ ütles Sermat. Uusarenduste poolelt on Haapsalus praegu sisuliselt ainus suurem aktiivne projekt Marienholmi arenduse teine etapp.

Haapsalu paistab kuurortlinnade võrdluses silma ka kõrgema üüritootlusega. Aprillis ulatus sealne üüritootlus 5,3 protsendini, mis oli vaadeldud linnade kõrgeim näitaja. Ühtlasi on Haapsalu ainus kolmest kuurortlinnast, kus üüritootlus aastaga kasvas. Pärnus langes tootlus samal ajal 3,60 protsendilt 3,29 protsendile ja Kuressaares 4,41 protsendilt 3,39 protsendile. Üüritootluse näitaja hõlmab pikaajalisi üüritehinguid ega sisalda lühiajalisest majutusest saadavat tulu.

Kuressaares jääb pakkumisi vähemaks

Kuressaare korteriturg eristub teistest kuurortlinnadest oma väiksuse poolest. Tänavu nelja esimese kuuga tehti Kuressaares 48 korteritehingut, aasta varem samal perioodil 51. Sellise mahuga turul ei näita kolme tehingu erinevus veel selget trendi.

„Aprillis oli Kuressaare korterite tehingute mediaanhind 1497 eurot ruutmeetri kohta, kuid nii väikese turu puhul tuleb statistikat lugeda ettevaatlikult. Kuised hinnamuutused võivad seal ulatuda kuni 15 protsendini mõlemas suunas, kuid see peegeldab eelkõige tehingute struktuuri, mitte tingimata tegelikku turutrendi. Kui mõni kallim või odavam korter jõuab tehingusse, liigub mediaanhind vastavalt ka siis, kui turg tervikuna ei ole sisuliselt muutunud,“ selgitas Uibomäe.

Selgemalt tuleb Kuressaares esile pakkumiste arvu vähenemine. Kui läinud aasta aprillis oli Kinnisvara24 portaalis müügis 50 Kuressaare korterit, siis tänavu aprillis oli neid 36. „See on ligi kolmandiku võrra vähem kui aasta varem. Pakkumiste arvu vähenemine ei piirdu üksnes aprilliga, vaid sama suundumus on näha ka tänavu nelja esimese kuu vaates,“ lisas ta.