Kui palju ruumi on tegelikult vaja? 7 asja, mida lao-, garaaži- või tööruumi valides vaadata
Eraldi ruumi vajadus tekib sageli tasapisi. Esmalt kogunevad garaaži rehvid, tööriistad ja hooajalised asjad. Seejärel võtab hobiprojekt enda alla suurema osa põrandast või kasvava ettevõtte kaup liigub kontorisse ja koju. Mingil hetkel ei lahenda probleemi enam üks lisariiul.
Sobiva lao-, garaaži- või tööruumi valimisel ei tasu vaadata ainult ruutmeetrite arvu ja hinda. Sama oluline on hinnata ruumi kuju, lae kõrgust, ligipääsu, elektrivõimsust, turvalisust ja seda, kas pind sobib ka mõne aasta pärast.
1. Alusta kasutusest, mitte ruutmeetritest
Esimene küsimus ei peaks olema „kui suurt boksi saan osta?”, vaid „mida ma selles ruumis tegelikult teen?”.
Väike laoboks võib sobida hästi rehvide, jalgrataste, tööriistade, hooajaliste asjade või ettevõtte inventari hoidmiseks. Kui ruumi on vaja ka töö tegemiseks, peab arvestama riiulite, liikumisteede, tööpinna ja seadmetega.
Auto või mootorratta hoidmisel tuleb lisaks sõiduki mõõtmetele jätta ruumi uste avamiseks, hooldustöödeks ja asjade paigutamiseks. E-poe või ettevõtte lao puhul on oluline, kas kaubad saabuvad kastide, aluste või kaubikuga ning kui sageli neid liigutatakse.
Manniva Ladude näitel algavad laopinnad 7 m²-st ja ulatuvad 300 m²-ni. Büroopinnad jäävad vahemikku 21–232 m². Selline valik võimaldab võrrelda väga erinevaid lahendusi, alates lihtsast panipaigast kuni töökoja või ettevõtte laoni.
2. Arvesta ruumi sees ka liikumisvaruga
Täpselt asju täis mõõdetud ruum jääb kasutuses kiiresti väikseks. Riiulid võtavad põrandapinda, kastide juurde peab pääsema ning suuremaid esemeid on vaja ümber tõsta.
Praktiline on jagada pind mõttes kolmeks:
hoiuala;
töö- või komplekteerimisala;
vaba liikumisruum.
Kui ruumi kasutatakse töökojana, tuleb arvestada ka tööpingi, seadmete ja ohutu liikumisega. Ettevõtte laos võib vaja minna kohta kauba vastuvõtmiseks, pakkimiseks ja väljastamiseks.
Tasub mõelda vähemalt paar aastat ette. Kui inventari või seadmete hulk tõenäoliselt kasvab, võib täpselt tänase vajaduse järgi valitud pind varsti liiga väikeseks jääda.
3. Lae kõrgus võib olla olulisem kui lisaruutmeetrid
Kaks sama suure põrandapinnaga ruumi võivad olla kasutusvõimaluste poolest väga erinevad. Kõrgem ruum võimaldab kasutada suuremaid riiuleid ja paigutada rohkem asju vertikaalselt.
Näiteks rehvide, kastide või ettevõtte inventari hoidmisel saab kõrgete riiulitega vabastada märkimisväärse osa põrandast. Töökojas või tehnikaruumis võib kõrgust vaja minna seadmete, tõstuki või ventilatsioonilahenduste jaoks.
Manniva hoones sõltub lae kõrgus pinna suurusest:
kuni 19 m² boksides 2,9–3,4 meetrit;
20–50 m² pindadel ligikaudu 3,2 meetrit;
üle 50 m² boksides kuni 6,1 meetrit.
Seetõttu ei piisa planeeringul ainult ruutmeetrite vaatamisest. Kontrollida tasub ka ruumi kõrgust, ukse mõõtmeid ja seda, millise osa pinnast saab päriselt hoiustamiseks kasutada.
4. Kontrolli ligipääsu nii hoonele kui ka oma boksile
Heast ruumist on vähe kasu, kui kaubiku või tehnikaga ei pääse mugavalt ukse juurde. Enne valikut tasub vaadata:
kas hoone ees on piisavalt manööverdamisruumi;
kui lähedale pääseb uksele;
kas kaubik või suurem sõiduk mahub pöörama;
kuidas toimub ligipääs väljaspool tööaega;
kas teisele kasutajale saab anda eraldi juurdepääsu.
Ööpäevaringne ligipääs on oluline näiteks ettevõttele, kullerile või inimesele, kes tegeleb hobiprojektiga õhtuti ja nädalavahetustel.
Manniva Ladudes on kavandatud ligipääs 24 tundi ööpäevas. Programmeeritav süsteem võimaldab hallata kasutajate õigusi ja avada uksi vajaduse korral distantsilt fonosüsteemi kaudu.
5. Elektriühendus ja ventilatsioon peavad sobima tegevusega
Tavalise panipaiga elektrivajadus on väike. Töökoja, väiketootmise või seadmetega lao puhul võib olukord olla teine.
Enne otsustamist tuleks kokku arvutada vähemalt peamiste seadmete vajadus:
tööriistad ja masinad;
valgustus;
laadijad;
arvutid ja kontoriseadmed;
võimalik lisaküte või jahutus.
Samuti tasub kontrollida, kuidas toimub ventilatsioon. Kinnises ruumis võivad niiskus, tolm ja temperatuurimuutused kahjustada nii kaupa, tööriistu kui ka tehnikat.
Manniva lao pindadesse on kavandatud soojustagastusega ventilatsioon. Igal boksil on oma elektrikilp ja mõõdik. Kuni 20 m² pindadel on 10 A ning suurematel pindadel 16 A elektriühendus. Küttelahendus põhineb gaasikütte ja õhk-vesi soojuspumba kombinatsioonil.
Planeeringute ja tehniliste andmete võrdlemine aitab vältida olukorda, kus ruum on küll sobiva suurusega, kuid olemasolev elektri- või küttelahendus ei vasta tegevuse vajadustele.
6. Turvalisus ei tähenda ainult lukustatud ust
Lao- või garaažipinnal võivad asuda kallid tööriistad, sõidukid, seadmed ja ettevõtte kaup. Seetõttu tasub uurida kogu hoone turvalahendust, mitte ainult oma boksi lukku.
Olulised küsimused on:
kas ruumis on signalisatsioon;
kas hoone ümbrust jälgivad kaamerad;
kas kasutajate ligipääsud on eristatavad;
kas territoorium on valgustatud;
kuidas saab omanik ligipääse hallata.
Manniva lao- ja bürooruumidesse on kavandatud signalisatsioon. Laoboksidesse tulevad sisekaamerad ning parklat ja territooriumi jälgivad valvekaamerad.
7. Mõtle läbi asukoht ja igapäevased sõidud
Kesklinna lähedus ei ole iga lao, garaaži või töökoja puhul peamine eelis. Olulisem võib olla hea ligipääs suurematele teedele, väiksem liiklus ja võimalus sõidukiga mugavalt hoone juurde pääseda.
Asukohta hinnates tasub arvutada, kui sageli tuleb ruumi külastada ning kust saabuvad töötajad, kliendid, kullerid või kaup. Viie minuti võrra pikem sõit ei pruugi olla probleem, kui parkimine ja ligipääs on selle võrra lihtsamad.
Manniva Laod asuvad Lauda tee 6, Manniva külas Jõelähtme vallas. Väo viadukt jääb ligikaudu 12 minuti, Jüri ringtee 22 minuti ja Viimsi 30 minuti autosõidu kaugusele.
Hoone juurde on kavandatud 36 parkimiskohta, elektriautode laadimisvõimalus ja ühine pesukoht sõidukite, tehnika ning töövahendite puhastamiseks.
Millal tasub ladu ja büroo ühendada?
Ettevõtte jaoks võib eraldi lao ja kontori pidamine tähendada topelt sõite, aeglasemat kauba liikumist ja keerulisemat töökorraldust. Samas ei ole kõigil vaja suurt kombineeritud pinda kohe algusest peale.
Paindlik lahendus on valida kõrvuti paiknevad või omavahel ühendatavad ruumid. Nii saab hoida kauba, töövahendid ja meeskonna ühes kohas ning ruumivajaduse kasvades tegevust laiendada.
Manniva ladude esimesele korrusele tulevad peamiselt laopinnad ja teisele korrusele bürood. Kolmanda korruse ruume saab kasutada büroo, väiketootmise, huviringi või muu vaba aja tegevuse jaoks. Osa lao- ja büroopindu saab omavahel ühendada.
Enne pinna valimist kontrolli neid seitset asja
Sobiva pinna võrdlemisel tasub kirja panna:
milleks ruumi kasutatakse;
kui palju on vaja hoiustamis-, töö- ja liikumisruumi;
milline peab olema lae kõrgus ja ukse mõõt;
kuidas on ligipääs sõiduki ja tehnikaga;
millist elektri-, kütte- ja ventilatsioonilahendust tegevus vajab;
kuidas on lahendatud laoboksi turvalisus ja läbipääsud;
kas pinda saab tulevikus laiendada või kõrvalruumiga ühendada.
Manniva Laod hoone valmib 2026 aasta lõpuks. Arenduse vabade pindade seast saab valida lao-, garaaži- ja büroolahendusi vastavalt vajadusele ja tulevikuplaanidele.
