Kinnisvaraturu uus reaalsus: ilus vaade ei päästa, kui netiühendus lonkab

Kevad toob kinnisvaraturule hooajalise ärkamise ja maakodude otsingud saavad taas hoo sisse. Kuid ostjate ootused on muutunud. Nad ei otsi enam pelgalt odavamat ruutmeetrit looduse keskel, vaid täisväärtuslikku elukeskkonda, mis toimib ka esmaspäeva hommikul tööpäeva alguses.

Koroonaaeg muutis Eesti inimeste eluasemeeelistusi püsivalt. Kaugtöö on paljude jaoks muutunud normaalseks töövormiks, mis annab vabaduse valida elukoht ilma töökoha lähedust optimeerimata. Kinnisvara24 andmetel vaatavad ostjad maakodusid üha sagedamini mitte hooajalise, vaid potentsiaalse püsielukohana. See tähendab rangemaid kriteeriume: ilusast vaatest ja soodsast hinnast enam ei piisa. Selle tulemusel on kasvanud nõudlus kinnisvara järele, mis asub suurlinnadest eemal, kuid pakub samal ajal toimivat igapäevaelu.

Tõmbekeskustest eemal on kinnisvaraostjatel väga kindlad nõudmised

Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul sünnib ostuotsus tavaliselt mitme teguri koosmõjul. Igapäevateenuste kättesaadavus on sageli esimene filter. Pood, apteek, kool ja lasteaed peavad olema mõistliku kaugusega. Kui need puuduvad, loobub peredega ostjaskond üldjuhul kohe.

Teine suur ja oluline aspekt on ühendus suurema linnaga, mis on oluline ka neile, kes kaugtööd teevad. „Kontoripäevad, arsti- ja teenusekäigud nõuavad liikumist. Ka pangad hindavad laenuotsustes asukohta ning selle ligipääsetavust,” rääkis Uibomäe. „Ka kogukond ja valla elujõulisus on tegur, mida ostjad vaatavad üha teravamalt. Kas piirkond on elav või tühjenev? Kas on kohalik seltsimaja, ettevõtteid, üritusi? Valla arengustrateegia ja rahvastikutrend annavad signaali, kas investeering on pikaajalises plaanis mõistlik,” selgitas Uibomäe.

Tehniline taristu ehk küte, vesi, kanalisatsioon on minimaalne eeltingimus. Kuid täna on neile lisandunud neljas komponent – kiire internet, mis varem oli enamasti lihtsalt boonus. Uibomäe sõnul käsitletakse head internetiühendust digiajastu kinnisvaraturul üha sagedamini samaväärsena elektri ja veega. „Täna on üks aktiivsemaid maapiirkonna kinnisvaraostjate gruppe kaugtöö tegijad, kuid kui objektil puudub püsiühendus, kaotab potentsiaalne ostja kiirelt huvi,” ütles Kinnisvara24 tegevjuht.

Telia võrguplaneerimise osakonna juhataja Roland Pauklini sõnul on maapiirkondades püsiinterneti kättesaadavus ebaühtlasem kui linnades, kuid olukord on paranemas.

„Hõreasustusega piirkondades suudab moodne mobiilivõrk täna üsna hästi täita interneti püsiühenduse rolli, pakkudes tihti isegi suuremaid andmekiirusi ja paremat kasutajakogemust kui vanem vaskkaablitel põhinev tehnoloogia,” ütles Pauklin. „Kuid konkreetset aadressi tasub alati eraldi kontrollida – sideoperaatori kodulehel tehtud aadressiotsingud või mobiilsidekatvuse kaardid annavad esmase pildi, reaalne kogemus võib krundi iseärasuste tõttu varieeruda. Kõigestabiilsema ja kvaliteetsema lahenduse loob valguskaabliühendus, mis talub korraga videokoosolekut, e-õpet, voogedastust ja veebimänge,” rääkis Pauklin.

Tulemas on ajalooliselt mahukaim optikavõrgu laiendus Eestis

Järgmised aastad toovad Eesti erinevatesse piirkondadesse just valguskaabliühenduste osas olulise täienduse. Telia on ellu viimas Eesti seni mahukaimat võrguarendusprogrammi: ligi 100 miljoni euroga tuuakse optika- ehkvalguskaabliühendus aastatel 2025–2032 ligikaudu 136 000 majapidamisse üle Eesti.

„Niivõrd suures mahus ja nii ambitsioonika eesmärgiga optikavõrgu rajamist ei ole Eestis varem tehtud,” selgitas Telia võrguplaneerimise osakonna juhataja. „Valguskaablivõrgu suurim eelis on tulevikukindlus – maa alla paigaldatud klaaskiud suudavad uute tehnoloogiate abil pakkuda andmesidekiirusi, millel ei ole praktilises mõttes piiri.”

See tähendab, et nii kinnisvara ostjal kui müüjal tasub uurida: kas konkreetne aadress jääb planeeritava arenduse alasse? Lähima aasta plaanid on operaatori kodulehel aadressiotsingu abil leitavad. Kui jah, muutub ühenduvuse puuduminetäna ajutiseks küsimuseks, mitte püsivaks takistuseks – ja see mõjutab otseselt vara hetke turuväärtust.

Lisaks pöörab Pauklin tähelepanu sellele, et ka uusarendusse kinnisvara ostes tasub enne tehingut küsida: kas majas on püsiühenduse tellimise võimalus? Kes on teenusepakkuja ja millised on liitumistingimused? Majja võib olla ehitatudvajalik tehniline taristu, näiteks kaablitrassid ja jaotuskarbid, kuid püsiühenduse teenus tuleb ostjal endal eraldi teenusepakkujalt tellida. Mõnel juhul on arendaja sõlminud eellepingu konkreetse operaatoriga, mis piirab valikuvabadust.Sestap tasub enne tehingut küsida: kas majas on toimiv püsiühendus? Kes on teenusepakkuja ja millised on liitumistingimused?

Ostja kontrollnimekiri enne maapiirkonda kodu ostes

Igapäevateenused – pood, kool, apteek: kui kaugel?

Liikuvus – maanteeühendus ja ühistransport lähima linnaga

Piirkonna perspektiiv – valla elanike arv, ettevõtlus, arengukava

Internetiühendus – valguskaabel, vasevõrk või mobiilne lairiba?

Uusarenduse puhul – kas püsiühendus on olemas või tuleb eraldi tellida?

Tulevikuvaade – kas piirkond jääb planeeritava optikaarenduse alasse?