Ekspert: kinnisvara puhul kehtib vaid notariaalne kokkulepe
Kinnisvaraturul levinud broneerimisleping võib anda ostjale ja müüjale näilise kindlustunde, kuid kui dokument pole notariaalselt kinnitatud, on see seaduse silmis tegelikult kehtetu ja kumbki pool võib kokkuleppest taganeda, hoiatab 1Partner Kinnisvara maakler Laima Moora.
Broneerimisleping sõlmitakse tavaliselt siis, kui ostuhuviline on leidnud sobiva kodu, kuid lõpliku ostu vormistamiseks on vaja veel aega – näiteks pangalaenu otsuse või investeeringute vabastamise tõttu. Leping tagab, et vara jääb kindlaks ajaks huvilise ootele. “Broneerimisleping võib tunduda õiglase ja kiire lahendusena, kuid kui see ei ole notariaalselt vormistatud, siis on tegu sisuliselt tühise paberiga. Sisuliselt on tegemist ühise huvi fikseerimisega, kuid samas pole kummalgi poolel tegelikult siduvat kohustust ja nii ostja kui müüja võivad igal hetkel ümber mõelda,” selgitab Moora.
Lepinguga kaasnev broneerimistasu võib ulatuda tuhandetesse eurodesse ning seda käsitletakse tihti nagu käsiraha: kui ostja loobub, jääb tasu müüjale ja kui müüja taganeb, tuleb raha tagastada. “Seadus näeb aga ette, et kõik kinnisasja müügiga seotud lepingud, sealhulgas broneerimislepingud, peavad olema sõlmitud notariaalses vormis. Kui broneerimisleping sisaldab viiteid tulevikus müügilepingu sõlmimisele ei piisa lihtkirjalikust dokumendist ning müüjal puudub ka seaduslik alus raha kinnipidamiseks,” rõhutab Moora, kelle sõnul on paljud müüjad üllatunud, kui peavad broneerimistasu kliendile tagasi maksma, sest seadus käsitleb seda alusetu rikastumisena.
Kogenud maakleri sõnul kerkivad broneerimislepingute vaidlused sageli esile siis, kui ostja otsustab pärast eksperthinnangut või panga otsust tehingust loobuda. Siin ilmnebki broneerimise kahetine olemus: ühest küljest on see kasulik tööriist, mis annab ostjale aega ja müüjale kindlust, teisalt võib see viia arusaamatuste ja rahaliste kahjudeni, kui vorminõuded pole korrektselt täidetud. “Õppetund, mida sellistest olukordadest kaasa võtta, on lihtne. Ostjal tasub enne broneerimislepingu allkirjastamist alati uurida, mis tüüpi kohustusi dokument sisaldab, ning veenduda, kas see üldse on kehtiv. Müüjal tasub mõelda, kas lühiajaline ootus õigustab riski kaotada nii võimalik ostja kui ka müügiperiood,” selgitab Moora ja lisab, et mõlema osapoole huvides on kõige kindlam minna notari juurde ning sõlmida korrektselt vormistatud eelleping või müügileping.
