Notaritasu ja riigilõiv – kes maksab ja kui palju?

Kinnisvara ostmine on enamusele inimestest elu suurim finantsotsus. Lisaks kinnisvara enda hinnale tuleb arvestada mitmete lisatasudega, millest olulisemad on notaritasu ja riigilõivud. 2025. aastal on nende kulude mõistmine eriti oluline, sest nii saad planeerida oma eelarvet täpsemalt ja vältida ebameeldivaid üllatusi tehingu lõpufaasis.

Kujuta ette, et oled malelaual – notaritasud ja riigilõivud on need väikesed, kuid olulised käigud, mis võivad mängu lõpptulemust oluliselt mõjutada. Samamoodi võivad need kulud mõjutada sinu kinnisvaratehingu lõplikku maksumust.

Millised notari- ja riigilõivud kinnisvara ostmisel tekivad?

Kinnisvara ostmisel pead arvestama järgmiste notari- ja riigitasudega:

1. Notaritasu – kinnisvara ostu-müügilepingu tõestamise eest võetav tasu

2. Riigilõiv kinnistusraamatusse kande tegemiseks – tasu, mis tagab omandiõiguse ametliku registreerimise

3. Hüpoteegi seadmise tasu – kui võtad kodulaenu, siis hüpoteegi seadmise eest notarile makstav tasu

4. Hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise riigilõiv – tasu hüpoteegi registreerimise eest

Need tasud võivad tunduda väikesed võrreldes kinnisvara hinnaga, kuid kokkuvõttes võivad need moodustada märkimisväärse summa, mida tasub kindlasti oma eelarves arvestada.

Kuidas notaritasu arvutatakse 2025. aastal?

Kinnisvaratehingute puhul ei võeta notari tasu arvutamisel arvesse tehingu ettevalmistamiseks ning läbiviimiseks kulunud aega, see tähendab, et tunniarvestust ei tehta.

Kinnisvaratehingud liigituvad tehinguväärtusest sõltuvate tasude hulka. Tehinguväärtuseks võetakse asja hind, mille on tehingu toimumise hetkeks avaldanud toimingut taotlevad isikud.

Juhul, kui tehingut taotlevad isikud ei oska asjale hinda määrata või tundub hind tavapärasest madalam, et näiteks näilikult notari tasu pealt kokku hoida, siis võetakse tehinguväärtuse aluseks muudest allikatest saadud info (näiteks maa maksustamise hind, hüpoteegi suurus, kindlustussumma vms).

Tasu arvutatakse seaduses toodud tabeli alusel, kuid tuleb arvestada sellega, et tabelis toodud summa on ühepoolsete tehingute tasu (näiteks kinnisvara müügilepingust taganemise avalduse tasu), mitmepoolse tehingu korral (kõik kinnisvara müügilepingud) tuleb tabelis toodud summa korrutada kahega.

Lisaks tehinguväärtusele peab notari tasu hulka arvestama hüpoteegi kustutamise, seadmise või loovutamise tasu. Hüpoteegiga seotud tasu maksab see, kes kannet soovib. Hüpoteegi seadmisel ja kustutamisel on tehinguväärtus 2/3 hüpoteegi summast.

Notari tasu ei määrata kindla protsendina tehinguväärtusest ja see väheneb proportsionaalselt: mida suurem on tehingu väärtus, seda väiksema protsendi sellest moodustab notari tasu. Notari tasu tehinguväärtuste tabeli leiab notari tasu seaduse 3. osast §-st 22. Kõikidele seaduses olevatele summadele lisandub käibemaks.

Tehinguväärtuse tasu ning hüpoteegiga seotud tasu moodustavadki enamiku notari tasust. Võivad lisanduda mõned väiksemad summad, näiteks tehingu tõestamise tasu juhul, kui tehing viiakse läbi internetis kaugtõestamise teel.

Kes maksab notaritasu?

Kui tehingus on mitu osapoolt, siis seadus ei määra, kes neist on kohustatud notari tasu maksma. Seaduse järgi peab selle maksma tehingu taotleja ehk mitmepoolse tehingu korral on kõik tehingus osalejad selle taotlejad. On välja kujunenud hea tava, et müügitehinguga seotud kulud maksavad ostja ning müüja võrdsetes osades ehk suhtes 50/50.

Hüpoteegi seadmise ja registreerimise tasud

Kui ostad kinnisvara kodulaenuga, tekivad täiendavad tasud:

1. Hüpoteegi seadmise tasu

2. Hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise riigilõiv

Juhul, kui hüpoteegi seadmine või kustutamine on vajalik ainult ühele osapoolele, siis kannab selle tasu asjast huvitatud osapool. Kui aga näiteks hüpoteek loovutatakse ostjale, siis üldjuhul jagatakse tasu pooleks.

Sellist jaotust näeb ette hea tava. Sellegipoolest on aeg-ajalt tehinguid, kus osapooled on kokku leppinud, et tasu maksab täies ulatuses kas ainult ostja või hoopis müüja. Seda sellepärast, et vahel on notari tasu summa kaudselt kinnisvaratehingu osa. Seda varianti võib esineda, kui näiteks müüja teeb suurema allahindluse, aga vastu ootab ostjalt notari tasu tasumist täies mahus.

Kuidas kulusid vähendada?

Kuigi notaritasu ja riigilõivud on seadusega kehtestatud, saad nende mõju oma eelarvele vähendada mõne lihtsa strateegiaga:

1. Läbirääkimised – Proovi müüjaga kokku leppida tasude jaotuses, eriti kui müüja on olukorras, kus ta soovib tehingut kiiresti lõpule viia.

2. Kinnisvara ostueelne kontroll – Tee põhjalik kinnisvara ostueelne kontroll, et vältida hilisemaid lisakulusid võimalike varjatud probleemide tõttu. Avastades puudused enne tehingut, saad neid kasutada hinna läbirääkimistel või isegi otsustada tehingust loobuda, kui kulud ületaksid sinu eelarve.

3. Laenupakkumiste võrdlemine – Erinevatel pankadel võivad olla erinevad tingimused hüpoteegi seadmiseks. Võrdle parimaid laenupakkumisi kodu ostmiseks, et leida soodsaim variant.

Kokkuvõte

Kinnisvara ostes tuleb arvestada, et lisaks objekti hinnale lisanduvad notaritasud ja riigilõivud. Kinnisvara24 soovitab alati konsulteerida professionaalidega ja võrrelda erinevaid pakkumisi, et leida oma vajadustele sobivaim lahendus. Oleme siin, et aidata sul leida unistuste kodu või investeerimiseks sobivat kinnisvara.