Kas hea asukohaga kodu võib asendada teise auto?

Kas oled kunagi mõelnud, kui palju maksab pere teine auto tegelikult? Enamasti arvestatakse ostuhinda või liisingumakset, kuid igakuine kulu koosneb veel kindlustusest, kütusest, hooldusest, rehvidest, parkimisest ja paljust muust. Kokku võib see tähendada sadu eurosid kuus isegi siis, kui autot kasutatakse vaid mõne lühema sõidu jaoks päevas.

Samas piisab sageli ühest läbimõeldud otsusest, et see kulu märkimisväärselt vähendada. Kui kodu asub kohas, kust jõuab tööle, kooli, lasteaeda või poodi mugavalt jalgrattaga, võib teine auto osutuda hoopis üleliigseks. Ühekordne investeering kvaliteetsesse rattasse tasub end aja jooksul ära ning lisaks rahalisele võidule muutub ka igapäevane liikumine lihtsamaks ja tervislikumaks. Seetõttu tasub kodu ostes vaadata parkimiskohtade kõrval ka seda, millised võimalused pakub ümbruskond rattaga liiklemiseks.

10 minuti reegel aitab hinnata, kas teist autot on üldse vaja

Kodu valides pööratakse tähelepanu ühistranspordile, autoteedele ja parkimisvõimalustele. Üha rohkem peresid lisab sellesse nimekirja aga veel ühe küsimuse: kas siit saab igapäevased sõidud tehtud jalgrattaga?

Heaks orientiiriks võib pidada niinimetatud 10 minuti reeglit. Kui jõuad kodust tööle, kooli, lasteaeda või suuremasse toidupoodi rattaga umbes kümne minutiga, muutub teine auto paljudes peredes pigem mugavuseks kui vajaduseks. See ei tähenda, et autost peaks täielikult loobuma, kuid sageli piisab ühest pereautost täiesti.

Olulist rolli mängib siin hästi toimiv kergliiklusteede võrgustik. Turvalised ja loogilised ühendused muudavad rattaga liikumise mugavaks nii täiskasvanutele kui ka lastele. Seetõttu võib kvaliteetne ratta taristu olla kodu väärtuse oluline osa samamoodi nagu lähedal asuv kool, kauplus või park. Mida lihtsam on igapäevased sõidud autota ära teha, seda väiksemaks muutuvad pere püsikulud ning seda paindlikum on igapäevaelu.

Milline ratas sobib millise kodu juurde?

Kõik rattad ei ole loodud ühesuguseks kasutamiseks ning ka kodu asukoht mõjutab seda, milline mudel kõige paremini sobib.

Kui elad linnakorteris või tihedama asustusega piirkonnas, kus poed, koolid ja teenused asuvad lähedal, on praktiline ja eriti mugav valik elektrilised linnarattad. Püstine sõiduasend muudab liiklemise mugavaks ning poritiivad, pakiraam ja korv aitavad igapäevased poeskäigud või tööle sõidud teha ilma lisavarustust kaasas kandmata. Elektrilise linnaratta peale istud samamoodi nagu autosse – lihtsalt sõidad.

Kui kodu jääb keskusest veidi kaugemale või liigud sageli naabervalda, tasub vaadata elektrirattad kategooriat. Elektrimootor abistab sõitjat kuni 25 km/h, mis tähendab, et pikemad vahemaad läbivad kiiremini ja väiksema füüsilise koormusega. Ka vastutuul või kergemad tõusud ei muutu enam takistuseks ning tööle saabudes ei pea muretsema higiseks muutumise pärast. Just seetõttu on elektriratas paljudele peredele saanud reaalseks alternatiiviks teisele autole.

Kui kodu ümbruses algavad metsateed, kruusateed või loodusrajad, siis pakuvad kõige rohkem võimalusi maastikurattad. Need ei sobi üksnes sportlikuks treeninguks, vaid ka igapäevaseks liikumiseks seal, kus asfalt ei vii igale poole. Laiemad rehvid ja vastupidav raam muudavad sõidu kindlamaks ka vahelduvates teeoludes ning naastrehvid aitavad rattahooaega pikendada ka talvisel ajal.

Paljud valivad tänapäeval ka gravel-ratta ehk kruusaratta, mille iseloomulikuks tunnuseks on drop-lenks. See sobib hästi neile, kelle igapäevased marsruudid ühendavad nii asfaltteid kui ka kruusalõike ning kes soovivad ühe rattaga võimalikult mitmekülgset kasutust.

Mida tasub kodu juures enne ostmist kontrollida?

Kui oled leidnud sobiva kodu, tasub korraks mõelda ka sellele, kus jalgratas hakkab päriselt elama. Turvaline rattahoid on sama oluline kui auto parkimiskoht.

Kas majas on olemas rattaruum, kelder või lukustatav panipaik? Kas ratast saab vajadusel mugavalt sisse ja välja viia ilma kitsaste treppide või keeruliste usteta? Mida lihtsam on ratast igapäevaselt kasutada, seda tõenäolisemalt jääb see päriselt kasutusse, mitte ei kogu tolmu.

Elektrirataste puhul tasub tähelepanu pöörata ka laadimisvõimalusele. Mugav ligipääs elektrile aitab akut laadida turvaliselt ning väldib olukorda, kus ratast tuleb iga kord mitmelt korruselt alla või üles tassida.

Uuemate kortermajade puhul kohtab üha sagedamini spetsiaalseid rattamaju või hästi läbimõeldud rattaruume. Need näitavad, et arendajad arvestavad muutuvate liikumisharjumustega ning mõistavad, et jalgratas ei ole enam ainult vaba aja veetmise vahend, vaid paljude jaoks igapäevane transpordivahend.

Kodu ostes tasub seega hinnata mitte ainult parkimiskohtade arvu, vaid ka seda, kui mugavalt saab kasutada jalgratast. See võib mõjutada sinu igapäevast elukvaliteeti rohkemgi, kui esmapilgul tundub.

Enne teise auto ostmist arvuta oma pere igapäevased sõidud läbi

Teine auto tundub sageli loomulik järgmine samm, kui pere kasvab või igapäevaseid sõite tuleb juurde. Tegelikult tasub enne uue auto ostmist võtta hetk ja vaadata ausalt üle oma liikumisharjumused.

Kui suurem osa sõitudest jääb mõne kilomeetri raadiusesse ning marsruudid kulgevad mööda turvalisi kergliiklusteid, võib hästi valitud kodu koos sobiva jalgrattaga lahendada sama vajaduse väiksemate kuludega. See ei tähenda, et auto kaotaks oma koha, kuid paljudes peredes piisab täiesti ühest autost, kui igapäevased lühemad sõidud tehakse rattaga või ratastega.

Seetõttu tasub kodu ostes vaadata kinnisvara veidi laiemalt. Lisaks tubade arvule, planeeringule ja parkimiskohtadele mõtle sellele, kui lihtsalt saad liikuda ilma autot käivitamata. Mõnikord ei seisne hea kodu suurim väärtus mitte selles, mitu autot selle ette mahub, vaid hoopis selles, et üht neist polegi enam igapäevaselt vaja.