Iraani sõjast hoolimata soovivad eestlased investeerida Dubai kinnisvarasse
Kevadel, kui Lähis-Idas algas Iraani sõda, langes Dubai kinnisvaratehingute arv aastataguse ajaga võrreldes ligi veerandi, hinnad aga ei kukkunud. Kinnisvara24 portaalis on praegu 229 aktiivset Dubai pakkumist ja eestlaste huvi piirkonna vastu pole kadunud.
„Sõja esimestel nädalatel oli telefon ja postkast täis klientide küsimusi. Juba investeerinud inimesed uurisid, kas vara tuleks kiiresti müüa ning hiljuti broneerimislepingu sõlminud ostjad soovisid teada, kas neil on võimalik tehingust loobuda. Soovitasin paanikas otsuseid mitte teha, sest kiirmüük oleks võinud tähendada rahalist kaotust,“ ütles Dubai ja Abu Dhabi kinnisvaraturul tegutseva Skover Real Estate L.L.C maakler ja tegevjuht Sanders Skorik.
Tema sõnul panid nii investorid kui ka koduostjad esialgu tehingud pausile. Dubai kinnisvaratehingute arv vähenes tänavu märtsi algusest juuni lõpuni 51 752 tehinguni. Eelmise aasta samal ajal tehti 68 456 tehingut, seega kahanes tehingute arv ligi veerandi võrra.
Hinnad Skoriku sõnul siiski ei langenud, sest soodsa hinnaga kinnisvara otsivaid ostjaid oli rohkem kui müügisurve all omanikke. „Araabia Ühendemiraatides ostetakse umbes 70% kinnisvarast oma rahaga. Kui pangalaenu pole ja müügiga ei ole kiiret, saab omanik vara välja üürida ning sobivamat aega oodata,“ selgitas ta.
Ka arendajad ei hakanud kortereid ulatuslikult alla hindama, vaid lükkasid osa uute projektide turuletoomist edasi ja muutsid maksetingimusi paindlikumaks. Tavapärase 20% sissemakse asemel pakuti mõne projekti puhul võimalust alustada 5–10% sissemaksega. Nii vähendasid arendajad ostja esialgset rahavajadust, tegemata projektidele 10–20% allahindlust.
Suur osa kortereid müüakse Dubais ja Abu Dhabis kaks kuni kolm aastat enne valmimist ning kõik tehingud registreeritakse maa-ametis. „Odavamalt müües tõmbaksid arendajad endale ise vee peale, sest järgmist maja ei saaks enam kallimalt müüa,“ ütles Skorik.
Sõja mõju oli kõige tuntavam hinnatundlike ostjate seas. „Eesti kliendid ei ole kadunud, kuid neid on vähem. Eelkõige on ostuotsuse pausile pannud investorid, kelle eelarve on 200 000–300 000 eurot. Kliendid, kelle eelarve on pool kuni paar miljonit eurot, helistavad ise ja küsivad, mida selle eest praegu osta saab,“ rääkis Skorik.
Tema tehingute põhjal taastus ostuhuvi kuu ajaga. Aprillis sõlmis ta Abu Dhabis kaks tehingut 650 000 euro hinnaklassis ja mais Dubais ühe 600 000 euro suuruse tehingu. Juunis müüs ta Abu Dhabis ridaelamu ja kaks villat hinnaga 1,1–1,6 miljonit eurot. Praegu on tal Eestist ostuhuvilisi rohkem kui neile sobivaid objekte.
Soodsama hinnaklassi kinnisvara ostavad eestlased tema sõnul peamiselt väljaüürimiseks või lootuses see hiljem kallimalt müüa. Kallima vara ostjad kaaluvad sagedamini mitut võimalust: kasutada kodu ise, anda see üürile, müüa või vahetada tulevikus suurema vastu. Ostuotsuses mängib rolli ka soov hoida osa varast väljaspool Euroopa Liitu.
Skoriku sõnul annab Dubai üüritootlus Eestiga võrreldes paljudele investoritele endiselt tugeva argumendi. Umbes 300 000 eurot maksva Tallinna uusarenduskorteri eest saab tema hinnangul küsida üüri 1000–1200 eurot kuus, sama hinnaga Dubai korteri eest ligikaudu 2000 eurot.
Üüriturule mõjus sõda karmimalt kui müügiturule. Lennuliiklus hõrenes, turistid jäid tulemata ja lühiajalises üüris olnud korterid liikusid pikaajalisse üüri. „Omanik pidi aru saama, et korteri välja üürimiseks tuli teha 10-25% soodustust,“ ütles Skorik. Sügiseks olid inimesed linna naasnud ja kuulutuste hinnad jõudnud tema sõnul taas konfliktieelse taseme lähedale.
Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul on Araabia Ühendemiraadid praegu portaali välismaa kinnisvara kuulutuste arvult suurim sihtkoht, millele järgnevad Hispaania ja Türgi. Päringute järgi püsib esikohal Hispaania, eriti Costa Blanca ja Torrevieja, kuid huvi Dubai kinnisvara vastu pole raugenud.
„Kinnisvara24-s on praegu 229 aktiivset Dubai kinnisvarapakkumist. Valikus on erinevas suuruses kortereid, ridaelamuid ja villasid. Dubai ei tähenda ainult miljonitesse eurodesse ulatuvat luksuskinnisvara, sest pakkumiste seas on ka alla 200 000 euro maksvaid objekte,“ ütles Uibomäe.
Suure osa pakkumistest moodustavad uusarendused ja valmimisjärgus projektid. Skoriku sõnul saab arenevates piirkondades ehitusjärgus avatud planeeringuga ühetoalise korteri osta enamasti 150 000–170 000 euroga ning ühe magamistoaga ehk Eesti mõistes kahetoalise korteri hind algab ligikaudu 250 000 eurost. Sellised projektid valmivad tavaliselt kahe kuni kolme aastaga ja ostusumma tasutakse osade kaupa.
Uibomäe sõnul tuntakse Kinnisvara24 välismaa pakkumiste seas kõige rohkem huvi alla 200 000 euro maksvate objektide vastu. „Hispaania püsib kindlalt fookuses, kuid tänavu on päringutes rohkem esile tõusnud ka Itaalia, Türgi, Portugal ja Läti. Kuid Dubai on jätkuvalt üks neist sihtkohtadest, mille pakkumisi Eesti ostjad jälgivad,“ lisas ta.
Kinnisvara24 avas 2024. aastal esimese kodumaise kinnisvaraportaalina eraldi lehe, kus saab osta, müüa ja üürida Eesti inimestele ja ettevõtetele kuuluvat või nende vahendatavat välismaal asuvat kinnisvara.
