Hooletusse jäänud küünlad ja katkised tulukesed: Ära jäta jõuludel tuld tähelepanuta!
Eesti Kindlustusseltside Liidu statistika järgi registreeritakse kindlustatud hoonetes igal aastal ligikaudu 600 tulekahju, millest umbes pooled leiavad aset korterelamutes. Pühade saabudes, kui kodud kaunistatakse jõulutuledega ja süüdatakse rohkem küünlaid, suureneb ka oht, et hooletus võib päädida tõsise kahjuga.
Päästeameti andmed näitavad, et enim põhjustavad kodudes tulekahjusid elektririkked, kütteseadmete hooletu kasutamine ja toas suitsetamine. Levinud põhjus on ka lahtine leek ja nende juhtumite seas on kuni kolmandikul õnnetustest põleng saanud alguse süüdatud küünlast.
Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Sandra Dõba sõnas, et kuigi tulekahjud ei ole kõige sagedasemad kahjujuhtumid, on need enamasti siiski väga kallid ja ulatuslikud õnnetused. „Põlengute kahjusummad on suured eelkõige seetõttu, et hoonet ei hävita ainult tuli ise, vaid suurt lisakahju teeb ka kustutusvesi,“ selgitas ta. „Lisaks eluruumidele hävitab tulekahju ka isiklikke esemeid ja mööblit, mis suurendavad kahjusummat veelgi.“
Dõba tõi välja, et ühes mullusest juhtumis ulatus tulekahju tagajärjel kahjuhüvitis 370 000 euroni. „Põleng hävitas täielikult ühe eramaja koos selle sisustuse ja isiklike esemetega ning jättis omanikud ilma nii kodust kui ka suurest osast varast,“ kirjeldas ta. „Kuna tulekahju oli väga laastav, tuli kliendil leida ka ajutine elamispind.“
Dõba tõi välja, et tänavuse aasta 11 kuu jooksul on Swedbanki kindlustus välja maksnud 87 tulekahjuga seotud juhtumit, kogusummas 558 000 eurot.
Ennetus algab rutiinsest kontrollist
Kindlustuseksperdi sõnul algab tulekahjude ennetamine lihtsatest asjadest, mida igaüks saab oma kodus ise üle kontrollida. „Esiteks tuleb veenduda, et suitsuandur on töökorras ning õiges kohas. See on väikseim, kuid kõige olulisem abivahend, mis annab tulekahjust varakult märku,“ ütles Dõba. „Lisaks tasub regulaarselt üle vaadata küttesüsteemid ning ahikütte olemasolul kutsuda korstnapühkija, kes aitab tuvastada võimalikud riskid.“
Samuti tasub aeg-ajalt kontrollida kodust elektrisüsteemi ja kodumasinaid, eriti vanemaid seadmeid, mille juhtmed võivad olla kulunud või katki. „Ülekoormatud pikendusjuhtmed, katkised kaablid ja hooldamata kütteseadmed on väga tüüpilised põlenguallikad. Sama kehtib ka hooajaliste tulukeste kohta – siseruumidesse mõeldud tulukesi ei tohiks õues kasutada, sest need ei pruugi olla niiskuskindlad,“ selgitas Dõba.
Lisaks koduste elektri- ja küttesüsteemide regulaarsele kontrollimisele tasub sõlmida ka kodukindlustus ning kontrollida selle kaitseid. Kuna tulekahju korral võivad kahjusummad küündida sadadesse tuhandetesse eurodesse, aitab see ootamatu õnnetuse korral rahaliselt paremini toime tulla. „Kindlustus ei hoia küll õnnetust ära, aga see aitab inimestel keerulises olukorras hakkama saada ja enda elukoht taastada,“ ütles ta.
Dõba paneb inimestele südamele, et kindlustust sõlmides tuleks hoolikalt läbi mõelda, millises mahus on kodu ja vara tegelikult kaitstud, sest kui kindlustussumma on liiga väike, ei pruugi hüvitis katta kogu kahju. „Aeg-ajalt tuleks kindlustussummad üle vaadata, sest hinnad muutuvad, kodud täienevad uute esemetega ja kindlustuskaitse peaks sellega kaasas käima,“ selgitas ta.
Tähtis on ka lugeda, millised lisahüvesid kindlustus pakub. Üheks selliseks on näiteks ajutise eluaseme üürimise kulu, millel on seltsiti väga erinevad piirmäärad. Samuti on erinevad võimalused psühholoogilise abi saamiseks, mida näiteks Swedbanki kodukindlustus pakub tulekahju korral 500 euro väärtuses juhtumi kohta.
Viimase meelespeana soovitavad eksperdid koduomanikel kaaluda vastutuskindlustust, seda eriti inimestel, kes elavad kortermajades. „Kui põleng kahjustab ka naabrite vara, võivad kahjunõuded olla märkimisväärsed. Siin aitab piisava ulatusega vastutuskindlustus,“ lõpetas Dõba.
