Heitlik suveilm pani eestlased unistama kodust palmi all
Suvekuud olid kinnisvaraturul aktiivsemad kui mullu. Tavakinnisvara kõrval kasvas märgatavalt huvi nii eksootilisemate piirkondade kodude, aga ka kodumaiste suvemajade vastu.
“Ilmselt pani heitliku ilmaga suvi inimesi mõtlema kinnisvara soetamisele mõnes parema kliimaga piirkonnas. Lisaks stabiilsemale kliimale räägib sealse kinnisvara kasuks üha enam ka hind, sest ruutmeetri eest küsitakse tunduvalt vähem kui Eestis,” räägib portaali Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe. Tema sõnul tehti suvekuudel nende välismaise kinnisvara portaalis enam päringuid Türgis, Gruusias, Hispaanias, Itaalias, Indoneesias, Küprosel, Portugalis ja Dominikaani Vabariigis asuvate kodude kohta. Võrreldes mullusega oli Uibomäe sõnul päringuid lausa 125% rohkem ja ka lehe külastavus üle 40 protsendi kõrgem.
August pani pähe suvilamõtted kodumaal
Samas olid jätkuvalt populaarsed ka Eestis asuvad suvilad. “Igal aastal hakatakse juunis mõtlema suvekodu soetamisele ja kuigi ühiskonnas oli laialdaselt arutusel inimeste toimetulek, siis näiteks suvilate kohta tehtavate päringute maht kasvas võrreldes aastataguse ajaga 47%,” kinnitab Uibomäe. Juuli esimese poole kehv ilm tõmbas suvekodu mõtteid nähtavalt vähemaks, kuid augustisoojus tõi need tema sõnul uuesti tagasi. Nii otsiti lõikuskuul Kinnisvara24 portaalist suvilaid lausa 70% rohkem kui mullu. “See on ilmselt tingitud ka sellest, et mullu oli august juba väga jahe,” tõdeb Uibomäe, et inimeste huvi suvilate vastu sõltub suuresti ilmast.
Üldiselt oli suvi Uibomäe sõnul kinnisvara vallas üllatavalt stabiilne ning pakkumiste ja tehingute arv võrreldes kevadega suurt ei langenud.
Pakkumisi mullusega sama palju, tehinguid rohkem
“Kui vaadata Kinnisvara24 loodud Eesti kinnisvaraturu statistika keskkonda, siis Tallinnas, Tartus ja Pärnus korterite müügipakkumiste arvus erilist muutust näha ei ole, küll aga on turg muutunud mõnevõrra aktiivsemaks ehk võrreldes aasta taguse ajaga ostetakse kortereid rohkem,” räägib ta. Nii oli näiteks viimase kahe aasta suvel pealinnas ca 3000 korteri müügikuulutust, kuid Maa- ja Ruumiameti andmetel tehti 2024. aastal kuus tehinguid ca 660. Tänavu suvel kasvas tehingute arv aga 750 kanti. Tartus on pakkumiste arv püsinud kahel viimasel suvel 500 ning Pärnus 600 ringis. Sarnaselt pealinnaga on ka ülikoolilinnas ja suvepealinnas tehtud tehinguid võrreldes mulluse suvega rohkem. Kui Tartu 2024. aasta suve keskmise kuine tehinguarv oli 157, siis tänavu 167, Pärnus aga vastavalt 65 ja 73.
Seejuures oli suvel märgata, et huvi Kinnisvara24 korterimüügikuulutuste vastu kasvas võrreldes aastatagusega 36%. “Juulis hakkas suurenema huvi üürikorterite vastu, mis on ka tavapärane, sest paljud noored kolivad teise linna haridust omandama ning otsivad endale elukohta. Samas oli märgata ka mõnevõrra suurenenud huvi majade ja äripindade vastu, mida võib seostada eraisikute ja ettevõtete vahepeal vankuma löönud kindlustunne taastumisega,” räägib Uibomäe.
Ka kuulutustes pakutava kinnisvara ruutmeetrihinnad on püsinud läbi suve kõigis kolmes linnas pigem stabiilsed. Võrreldes mullusega on hind tõusnud ca 200 eurot. Tehinguid tehakse aga Uibomäe sõnul siiski madalama hinnaga. Näiteks kui Tallinna korteripakkumistes on keskmine ruutmeetrihind 3700 eurot, siis Maa- ja Ruumiameti andmel tehakse tehinguid umbes 2800 euroga.
“Tartus küsitakse korteri ruutmeetri eest ca 2600 eurot, kuid tehing tehakse umbes 2300 euroga. Pärnus on vastavad summad 2900 ja 2300 €,” räägib Uibomäe.
