GRILLIMISREEGLID KORTERMAJAS: millega tuleb rõdul või hoovis grillides arvestada

Jaanipäev on ukse ees ja grillilõhna on linnaõhus juba tunda. Kortermaja rõdul grilli üles seades tuleb aga arvestada mitme reegliga, et vältida võimalikku tuleohtu ning mitte sattuda pahuksisse naabrite ja ühistuga. Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe selgitab, millised reeglid kehtivad kortermaja territooriumil ja eramaja hoovis.

Rõdul ei sobi kasutada iga grilli. Kehtivate tuleohutusnõuete järgi tohib rõdul või hoonega ühendatud terrassil kasutada üksnes sellist grillseadet, mille kasutusjuhend seda selgelt lubab. Päästeameti hinnangul sellist luba enamikul söe- ja puugrillidel ei ole, mistõttu on nende kasutamine rõdul välistatud.

Gaasi- või elektrigrilli kasutamine rõdul on võimalik, kuid ainult juhul, kui tootja on selle rõdukasutuseks heaks kiitnud. Lisaks tuleb järgida kõiki kasutusjuhendis toodud nõudeid, sealhulgas nõutud vahemaad põlevmaterjalidest. Käepärast peab olema ka tulekustutusvahend.

„Elektrigrill sobib rõdul kasutamiseks kõige paremini, ent mitte iga mudel ei ole selleks ette nähtud. Seetõttu tasub kasutusjuhend juba enne ostu läbi vaadata,“ ütles Uibomäe.

Korteriühistul on õigus grillimine täielikult keelata

Tuleohutusnõuete täitmine ei tähenda automaatselt, et rõdul grillida võib. Korteriühistul on õigus grillimine oma sisekorraeeskirjaga keelata ning ühistu otsus on siduv kõigile elanikele.

Selliste keeldude taga on enamasti naabrite kaebused. Grillisuits ja toidulõhnad levivad korrusmajades kiiresti, liikudes avatud akende ja rõduuste kaudu naaberkorteritesse. Rõdul on ka tuleohutusnõudeid keerulisem täita ning tuul võib sädemeid ettearvamatus suunas kanda. Seetõttu on ühistu keeld sageli kompromiss, mis aitab kaitsta kõigi elanike huve.

Tuleohutusnõuete rikkumise korral sekkub Päästeamet, kellel on õigus määrata kohapeal 80-eurone mõjutustrahv. Kui rikkumisega kaasneb tulekahju või selle tekkimise oht, võib karistus ulatuda kuni 2400 euroni.

Korterelamu õuealal kehtivad samuti reeglid

Kui korteriühistu lubab korterelamu hoovis grillida, tuleb ka seal järgida ohutusnõudeid. Grill peab seisma tasasel pinnal ja väljaspool hoonet.

Grillseade tuleb paigutada hoonest kasutusjuhendis nõutud kaugusele. Kui kasutusjuhend seda ei täpsusta, tuleb lähtuda seaduses sätestatud miinimumist ehk kaheksast meetrist hoonest ja muust põlevmaterjalist. Grillimiskohas peab olema tulekustutusvahend, tuli peab olema pideva järelevalve all ning pärast grillimist tuleb veenduda, et põlemisjäägid on täielikult kustunud.

Uibomäe sõnul on kortermajade hoovides grillimise korraldus sageli reguleerimata ning see võib tekitada naabrite vahel arusaamatusi. „Korteriühistutel tasub grillimisega seonduv oma sisekorraeeskirjas selgelt paika panna, sealhulgas määrata sobiv grillimiskoht ja vajadusel ka kellaajalised piirangud,“ ütles Uibomäe.

Tallinnas kehtivad avalikus ruumis grillimisele lisapiirangud. Linna territooriumil on lubatud grillida ainult selleks rajatud ja tähistatud kohtades. Mujal avalikus kohas on grillimine keelatud.

Eramajaomanikul on rohkem vabadust

Eramaja hoovis on grillimiseks märksa rohkem vabadust, kuid ka seal tuleb järgida ohutusnõudeid. Grillseadme kasutusjuhend määrab ohutu vahemaa hoonest ja põlevmaterjalidest. Kui kasutusjuhend seda ei täpsusta, tuleb lähtuda seaduses sätestatud miinimumist ehk kaheksast meetrist. Grill peab seisma tasasel pinnal.

Kõrge tuleohu ajal, mida Päästeamet kevadisel ja suvisel perioodil aeg-ajalt välja kuulutab, on grillseadme kasutamine metsas ja maastikul keelatud isegi selleks ettevalmistatud kohas. Oma õues see keeld ei kehti, kuid ettevaatlik tasub olla ka seal.

Uibomäe sõnul on eramajaomanikul rohkem otsustusvabadust, kuid samas ka suurem vastutus. „Tulekustuti peab olema käepärast ning laste ja lemmikloomade ohutus ei tohi hetkekski meelest minna,“ lisas ta.