Faktid laual: kas tänavused kinnisvaraprognoosid pidasid paika?
Erinevad kinnisvaraeksperdid prognoosisid, et korterite hinnad tõusevad sel aastal umbes 5% ning tehingute arv kasvab mullusega võrreldes 5–10%. Kuidas turg tegelikult käitus, selgub Kinnisvara24 statistikakeskkonna ülevaatest.
„Korteriturul on tänavu selged elavnemismärgid ning toimunud mitmed positiivsed arengud,“ kinnitas Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe. Maa- ja Ruumiameti andmetel kasvas tehingute arv Eestis tervikuna 8,1% ning kümne kuuga tehti kokku 17 901 korteri ostu-müügitehingut. Pealinnas ja selle ümbruses on muutused eriti märgatavad: Tallinnas kasvas tehingute arv 13,5% ja Harjumaal 12,8%.
Kinnisvara24 portaali statistika järgi tõusid korterite pakkumishinnad kümne kuu võrdluses 4,6% ning tehinguhinnad kasvasid Maa- ja Ruumiameti andmetel 5%. See langes peaaegu täielikult kokku ekspertide aasta alguses antud prognoosidega. Aasta keskmine tehinguhind kujunes 2032 euroni ruutmeetri kohta.
„Madalam euribor ja soodsamad laenutingimused on aidanud ostjate aktiivsust märgatavalt kasvatada ning tulevast aastast kaotatav maksuküür on viimastel kuudel julgustanud üha rohkem inimesi eluasemelaenu võtma,“ selgitas Uibomäe turu elavnemise põhjuseid. Eesti Panga andmetel on tänavu kümne kuuga võetud eluasemelaene ligi 15% rohkem kui mullu samal ajal. Euribori languse mõjul on keskmine intressimäär vähenenud umbes ühe protsendi võrra.
Kui korteriturg on tänavu selgelt hoogustunud, siis majade segmendis on pilt vastupidine – Maa- ja Ruumiameti andmetel vähenes tehingute arv kolme kvartali lõikes ligikaudu viiendiku võrra. Suvel tehti majadega 64% vähem tehinguid kui aasta varem. Samas on majade tehinguhinnad siiski veidi tõusnud ning Kinnisvara24 statistika näitab uute pakkumiste lisandumist.
„Püsiv inflatsiooniline keskkond hoiab nii majad kui ka uued korterid paljudele ostjatele jätkuvalt kättesaamatuna. Siiski on neil oma kindel ostjaskond olemas,“ tõdes Uibomäe. Tema sõnul tõotab ka järgmine aasta kinnisvaraturule mõõdukat kasvu.
