Ekspert: tööjõumahukad projektid on loonud kinnisvaraturule uue niši
Mahukamad tööstus-, logistika- ja taristuprojektid, aga ka hooajatööd ja suurüritused, kuhu vajatakse korraga hulgaliselt töötajaid, on toonud ärikinnisvara turule nõudluse värskelt kaasajastatud ühiselamutüüpi majutusasutuste järgi, räägib 1Partner Kommertskinnisvara konsultant Arne Poel.
Eksperdi sõnul on eriti just pealinna piirkonda kõikjalt Eestist sobivate töötajate värbamisega juba mõnda aega eraldi väljakutsena kaasas käinud sobiva majutuse leidmine. “Suuremad tootmis- ja kaubandusettevõtted otsivad kindlas piirkonnas majutuskohti lausa aastateks. Samas on tööandjaid, kel vaja majutada paarkümmend inimest hooajatöödeks või mõne suurürituse teenindamiseks sadu töötajaid vaid mõneks päevaks,” selgitab 1Partneri konsultant.
Töötajate majutamiseks lähevad loosi nii perekorterid kui hostelitoad, kuid suuremate mahtude puhul muutub sellise lahenduse haldamine ettevõtete jaoks kiiresti keeruliseks ja kulukaks. “Suur-Tallinna hindade juures ei ole kümnete töötajate paigutamine eraldi üürikorteritesse ettevõtte jaoks kuigi mõistlik ega hallatav. Kaugemal võib majutus olla küll odavam, kuid siis lisandub igapäevase transpordi korraldamine ja pikem sõiduaeg,” toob Poel välja ning lisab, et seetõttu peavad paljud suured tööandjad elamispindu ostma või pikaajaliselt üürima.
Nii ongi kasvav nõudlus andnud uue elu endistele hostelitele, ühiselamutele ja muudele vanadele hoonetele, mida kohandatakse järjest enam tänapäevaseks tööjõumajutuseks. “Tööandjate ja tööjõurendifirmade jaoks on olulised piisav maht ning mugav juurdepääs, aga ka energiatõhusus ja kuluefektiivsus. Populaarsemad piirkonnad on Lasnamäe, Rae vald, Suur-Sõjamäe aga ka näiteks Muuga,” selgitab Poel ja toob näitena endise Atoll Hosteli hoone Vana-Narva maanteel, mis hiljuti kujundati ümber töötajate majutuseks koos kaasaegsete kööginurkade ja ühisaladega.
Poel rõhutab, et uus trend pole tekkinud üleöö ning vajadus kaasaegse tööjõumajutuse järele hakkas kasvama juba selle kümnendi alguses, kui Eestisse hakkas tulema rohkem hooajalist tööjõudu teistest riikidest. “Suurem hüpe toimus muidugi Ukraina sõja alguses ning siis sai selgeks, et Suur-Tallinnas napib hooneid, kus oleks võimalik suuremat hulka inimesi mõistlike kuludega ja heades tingimustes majutada,” tõdeb Poel, kes prognoosib, et vajadus taoliste elamute järele kasvab lähiaastatel veelgi.
