Ekspert soovitab: Suur kevadkoristus algaku õuest!

Plusskraadid ja ammusulanud lumi tähendavad vaid üht: on aeg valmistuda suvehooajaks, seda nii toas kui õues. Grillide talveunest äratamise ja kasukate kokkupakkimise keskel läheb aga välikoristus tihti kas täitsa meelest või käib lihtsalt üle jõu. Krausberg Eesti OÜ teenindusjuht Urve Vanker annab ülevaate kevadise välikoristuse etappidest ning jagab nippe töö lihtsustamiseks.

“Linnaruumis on pärast esimest sula võimalik oma silmaga jälgida, kuidas välikoristustööd kohe käima lähevad. Terve talve jooksul on peamine mure lumi ja selle koristamine, kevadel saab esimeseks prioriteediks aga kõik see, mis lume alt välja sulab. Välitööde puhul ei ole eesmärk ainult ilusa pildi loomine, tegelikkuses on kõiki välialasid vaja regulaarselt hooldada, et need kauem säiliksid ja inimestele turvalised püsiksid. See kehtib nii linnaruumis üldiselt, kui ka oma kodu ukse ees,” selgitas Krausberg Eesti OÜ teenindusjuht Urve Vanker.

Teed, tänavad ja pinnad

Kõige esimene asi, mis pärast lume sulamist inimtegevust häirima hakkab, on lumest maha jäänud libedusetõrje jäägid. Tänavatele, treppidele, sissesõiduteedele ja igale poole mujale jääb maha graniitkillustikku, liiva ja teesoolajääke, mis teevad liiklemise keeruliseks ning kanduvad esimesel võimalusel siseruumidesse edasi. Urve Vankri sõnul on libedusetõrje koristuseks mitmeid lahendusi, kuid koduselt kõige kättesaadavam meetod on klassikaline hari ja kühvel, millega kokku kogutud killustikku saab järgmisel talvel uuesti kasutada.

“Kevadised välitööd tähendavad üldpildis kõige sellega tegelemist, millele vahepeal lume tõttu ligi ei pääsenud ning mis on seetõttu koguneda jõudnud. Seepärast on oluline teha sügisel võimalikult palju ennetavat tööd, vahepeal saabub talv aga ootamatult ja polegi midagi parata. Üks selline töö on näiteks samblaeemaldus – sellega tuleks kevadel kohe esimesel võimalusel tegeleda, et sammal ei jõuaks liialt kasvama hakata ja sellega tänavakive kahjustada ning mustusena igale poole edasi kanduda,” jagas Urve Vanker.

Samblaeemalduseks ja väliste kivipindade rutiinseks hoolduseks on kõige tõhusam meetod harjamine. Suuremate pindade või raskema sammaldumise puhul on masinharjamine mõistlik valik, väiksematel pindadel või detailpuhastuse juures sobib käsiharjamine. Urve Vankri sõnul tuleks eelistada võimalikult jäikade harjastega harja, mida saab võimalusel ka teleskoopvarre külge kinnitada, sest samblaeemaldus võib vahepeal ulatuda ka raskesti kättesaadavatesse kohtadesse nagu katused ja räästad.

Rohealad

“Tihti tuleb ette, et sügisene lehekoristus polnud piisavalt tõhus või ei jõutud seda õigeks ajaks valmis, lisaks rändab koos lükatava lumega ka igasugust prügi ringi, mistõttu on muruplatside ja rohealade puhul peamiseks tööks prahieemaldus. Lume alt sulab välja leherisu, lemmikloomade jalutuskäike ja kõike muud võimalikku, mis tuleb siis vastavate võtetega eemaldada. Esmalt igasugune inimprügi nagu pakendid, sigaretikonid ja muu, hiljem saab tegeleda orgaanilise mustusega,” kirjeldas Urve Vanker.

Prügieemaldusele lisaks käib rohealade hooldustöö juurde ka muru ja muu taimestiku tervise eest hoolitsemine. Kui maa on lahti sulanud, saab võtta ette muru õhutamise reha või freesiga, vastavalt vajadusele külvata tagasi muruseeme ning ühtlustada pinnatekstuur. Urve Vankri sõnul ei ole vaja olla ekspert-rohenäpp, et kärpida õunapuid ja riisuda kokku talve jooksul murdunud oksarisu. 

“Meie töös käib rohealade hoolduse juurde tihti ka mänguväljakute hooldus, kus on samuti kevadhooajal vaja asjad korda teha enne, kui mänguväljakut uuesti kasutama hakata saab. Lisaks rajatiste puit- või plastikosade puhastamisele on kindlasti vaja põhjalikult üle käia liivakastid, puhastada need igasugusest mustusest ning taastäita värske liivaga,” sõnas Urve Vanker.

Hooned ja kodune elu

Koduse kevadise välikoristuse puhul on oluline hoolitseda maja välidetailide eest ning võtta ette kõik need hooldustööd, mis vajavad tegemist ainult kord või kaks aastas. Selle alla kuuluvad näiteks katuse- ja räästapuhastus, veerennide kontroll, konditsioneerihooldus, uksehingede õlitamine ja palju muud. Urve Vankri sõnul jäävad enamasti kahe silma vahele just need puhastustööd, mille hooleta jätmise tagajärjed end kohe ei näita.

“Hoone fassaadi küljest määrdumise eemaldamine võib tunduda nagu puhas kosmeetiline töö, aga vahel võib sellest ootamatult palju funktsionaalset kasu tulla. Loomulikult pole mõtet proovida loodusjõudude vastu sõtta astuda ja maja lausa läikivana säilitada, aga kasvõi aeg-ajalt hoolika pilguga üle käimisest võib olla abi mitmete probleemide ennetamisel. Näiteks on kaugelt vaadates lihtne segi ajada tavalist lumejärgset räämakihti seina pinnal ja seinas pesitsevat niiskuse- või hallitusekollet. Nurkadesse, soppidesse ja aknaplekkidele seisma jäetud mustus meelitab aga näiteks igasuguseid putukaid ja ämblikke end sisse seadma, hiljem on nende harjumusi juba raskem muuta,” jagas Urve Vanker. 

Lume kadumine tähendab üldiselt kõigi välipindade kattumist kerge räämakihiga, millest suurem osa kulub ajapikku vihmaga maha, kuid olulisemad kohad vajavad siiski inimsekkumist. Kodus tuleks Urve Vankri sõnul esmajärgus puhastada need välipinnad, millega inimene kõige rohkem kokku puutub, nagu trepid, käsipuud, uksed ja auto – auto interjöör kaasaarvatud –, aga ka need asjad, mis kohe pähe tulla ei pruugi, nagu näiteks välivalgustid ja päikesepaneelid.