Ekspert soovitab: Muuda pimedad sügisõhtud valguse abil mõnusaks
Uue kodu valguslahenduste planeerimine võib tunduda keerukas ja aeganõudev ülesanne. Kinnisvaraarendaja Liven AS-i loovjuht Alina Kester jagab kogemusi ja juhtnööre, mis heidavad valgust pealtnäha tülika väljakutse unikaalsetele võimalustele kodu kujundamisel.
“Valgustuse kavandamisel tuleb kõigepealt mõelda, kuidas ruume kasutatakse. Suurematest otsustest tuleb liikuda väiksemateni ning alustada tasub nendest ruumidest, kus valgus mängib kõige suuremat rolli – eelkõige köögist, elutoast ja kontorist,” rääkis Liveni loovjuht Alina Kester.
Köögi valgustust saab planeerida alles siis, kui on selge ettekujutus ruumi paigutusest, tööpindadest ja kasutusest. Nii saab valgus köögis toimetamist toetada, mitte takistada. Ülalt langev valgus ei tohiks kunagi jääda köögis tegutsevale inimesele selja taha, muidu on oht, et kokkamise ajal tekib töötasapinnale häiriv vari.
“Ruumide valgustust kavandades tuleb ennekõike lähtuda funktsionaalsusest. Kui näiteks köök vajab praktilist kohtvalgust, siis elutoas on tähtsam hubase meeleolu loomine, seda eriti sügise ja pimedate aegade saabudes. Ajal, mil päevavalgust on vähem, on selle võrra tähtsam jälgida, kuidas saaks eluruumides loomulikku valgust maksimaalselt ära kasutada,” selgitas Alina Kester.
Iga ruumi kujundades tuleb kõigepealt otsustada, millist tüüpi valgust on vaja: kas üldvalgust, suunatud valgust, aktsentvalgust või nende kombinatsiooni. Elutoa puhul on eelistatud viimane variant, sest näiteks koristades või tuhandetükist puslet kokku pannes kulub ära üldvalgus, filmiõhtuks aga sobib paremini just hubane aktsentvalgus – olgu see siis süvistatud LED-profiil või hoopis sume seinavalgusti.
“Inimestele, kes töötavad kodus, on kontori valgustamine eriti oluline. Paljude inimeste kodukontorid toetuvad täielikult aknast tulevale päevavalgusele ja ühele laelambile, millest pimedamate aegade saabudes enam kindlasti ei piisa. Kui pikemat aega teha tööd liialt hämaras ruumis, võib see väsitada silmi, suurendada kurnatust ja stressi. Selle ennetamiseks soovitan investeerida kvaliteetsesse laualampi. Eriti kasulik, kui lamp võimaldab vastavalt kellaajale ja tegevusele kohandada valguse heledust ja värvitemperatuuri,” rääkis Alina Kester.
Magamistubade puhul on kasulik ette aimata, milline hakkab olema ruumi loomulik valgus läbi aastaaegade. Mõnedele inimestele meeldib, kui nad saavad suvel kell viis hommikul koos päikesega üles tõusta, teised eelistaksid aga ööpäevaringselt hämarat magamistuba, et laps saaks lõunauinakut teha. Kui seda ei ole aga võimalik ette ennustada, on ka palju vahendeid magamistoa valguse kujundamiseks oma harjumustega sobivalt.
“Magamistubadesse soovitakse kõige rohkem aktsentvalgus-süsteeme. Paljudele sobib väiksem hubane valgusti voodi kõrvale, et saaks õhtuti enne magama minekut raamatut lugeda. Sellisel juhul soovitame alati võimalikult sooja valgusega valgusteid, et mitte rammestust rikkuda. Raske unega inimestele, kellel on siiski vaja hommikuti vara ärgata, on kasulik kasutada päevavalguslampe, mida saab sättida õigel kellaajal aeglaselt sisse lülituma, simuleerides loomulikku päikesetõusu,” selgitas Alina Kester.
Valgustite valikul tasub uurida ka nutikaid lisavõimalusi. Näiteks võib liikumisanduriga valguslahendus pakkuda energiasäästu või mugavaks lahenduseks olla hoopis terve kodu pealüliti, millega saab kodust lahkudes kõik tuled korraga ära kustutada, et poleks tarvis iga tuba eraldi kontrollida.
“Tavaline on, et kodu planeerides ei tea tulevane elanik veel kõiki oma tulevikusoove ja -vajadusi. Sel puhul on abi paindlikematest lahendustest, näiteks reguleeritavad valgustid, mille valgustugevust saab muuta, samuti siinivalgustid, kus valgusallikate asukohta saab hiljem vajadusel vahetada. Ka pisemaid kohtvalgusteid, näiteks voodi kõrval, saab hiljem muuta,“ lisas Alina Kester.
