Ekspert: kallid hinnad ja paremad ühendused panevad keskklassi järjest enam Tallinnast välja kolima

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Argo Pillessoni kinnitusel on hoogu kogumas vastulinnastumine, mis tähendab, et inimesed kolivad pealinna kallite hindade, paranevate maantee- ja rongiühenduste ning kaugtöö võimaluste tõttu nii linnapiiri taha kui ka tagasi väikelinnadesse.

Argo Pillessoni sõnul on statistikaameti andmetel Tallinna siserände saldo olnud viimastel aastatel selgelt negatiivne. “Tallinn on kaotanud viie aastaga 10 000 inimest, samal ajal on saldo kõigis piirnevates omavalitsustes positiivne. Suur pealinna kolimise laine on möödas ning linnalähedased piirkonnad ja kohati ka mõnevõrra kaugemad väikelinnad lähevad järjest enam hinda,“ ütles Pillesson.

„Pealinna kõrged kinnisvarahinnad ning paremad transpordiühendused muu Eestiga, eriti neljarealised maanteed ja paranenud rongiühendused, tekitavad inimestele rohkem valikuid. Kolitakse ka lähivaldadest kaugemale, kus tunnise rongi- või autosõidu kaugusel saab pealinna kahetoalise korteri hinnaga juba oluliselt suurema pinna või isegi oma maja. Kuna paljud saavad pärast koroona-aega kodukontorit pidada ja ei pea iga päev kohal käima, siis minnakse järjest enam tagasi kas sünnilinna või kohta, kus saab endale pealinnast rohkem ruumi lubada,“ rääkis Pillesson.

„Väikelinnad pakuvad peredele tervislikku ja turvalist elu ning ka soodsamat kinnisvara. Kui aastakümneid oli noorte esimene mõte väikelinnast põgeneda, siis nüüd hakkab selline elu vaikselt jälle ihaldusväärseks muutuma. Uued riigigümnaasiumid on maakonnakeskustes tööle hakanud ja pakuvad ühtlasemat kvaliteeti. Looduslikum ja hõredam asustus on muutunud väärtuseks ning Tallinna linna tuled ei ahvatle enam inimesi nii nagu varem,“ lisas Pillesson.

„Märkimisväärsed trendi muutvad tegurid on neljarealiste Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede ehitamine ja raudteevõrgu areng. Esimene mõjutas näiteks Järvamaad, kus siserände saldo oli 2025. aastal üle aastakümnete esimest korda plussis. Sellega jõuab Järvamaale ka pealinna raha, mis annab tõuke kohalikele teenustele ja kinnisvarasektorile ning lõpuks kolivad kaugematesse kohtadesse ka sellised inimesed, kel polnud piirkonnaga eelnevat sidet. Sarnane muutus toimus varem näiteks Raplamaal, Kohilas ja Kosel ning liigub nüüd Kesk-Eesti suunal,“ ütles Pillesson.

Uus Maa juhi sõnul on suurima arengupotentsiaaliga eelkõige need piirkonnad, mille ühendused Tallinnaga paranevad. „Rail Baltic mõjutab valmides kindlasti Pärnut, aga juba märksa varem saab valmis Narva-suunalise raudtee elektrifitseerimine, mis soodustab trassi äärde jäävate piirkondadele arengut - näiteks Aegviidu, Rakvere ja Tapa. Tallinna siseselt ei ole auto ega ühistranspordiga ühest linna otsast teise jõudmise aeg märkimisväärselt vähenenud ja see mõjutab inimesi elukohta linnast välja vaatama,” lisas Pillesson.

“Tallinna linn peaks tegema jõulisemaid samme linnasisese transpordivõrgu ning eelkõige ühistranspordi parendamiseks, kui ei soovita tulevikus veel rohkem Tallinna mõjusfääris olevatele piirkondadele positsiooni kaotada. Näiteks tipptunnil ühistranspordiga Haaberstist Ülemiste City-sse liikumise aeg on juba üsna sarnane Rakverest tulemise ajaga, mis võib hakata mõjutama kinnisvara nõudlust ja hinda ka Tallinna sees,“ lisas Pillesson.