Bonava: suur parkimisvajadus võib tekitada turul kahetoaliste korterite defitsiidi

Uute korterite turul võib tekkida puudus taskukohastest kahetoalistest, sest nende suurem osakaal arendustes kasvatab parkimiskohtade vajadust ja seeläbi korterite hinda, ütles Bonava müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja. 

 Bonava müügikogemuse järgi on praegu kõige laiem ostjaskond ligikaudu 40–44-ruutmeetristel hästi planeeritud kahetoalistel korteritel. Nende vastu tunnevad huvi nii esimest kodu otsivad noored, paarid, üksinda elavad inimesed kui ka väiksemale pinnale kolijad. 

„Võiks ju küsida, miks me ei raja lihtsalt rohkem kahetoalisi kortereid. Põhjus on lihtne. Mida rohkem kompaktseid kortereid samale ehitusmahule kavandame, seda rohkem leibkondi majja tuleb ja seda suurema parkimisvajadusega peame arvestama. Kuna kvaliteetse elukeskkonna hoidmiseks ei ole soovitata rajada majade ümbrusesse suuri maapealseid parklaid, tuleb autod sageli viia maa alla või hoonesse sisse. Selline lahendus on aga hooviparkimisest märksa kallim ning kergitab paratamatult uute kodude hinda,“ nentis Laanoja. 

Tema sõnul on just kahetoaliste kodude puhul ostuotsuses eriti määrav korteri koguhind – isegi mõne tuhande euro suurune erinevus võib otsustada, kas kodu mahub ostja eelarvesse või mitte. 

„Inimesed ei otsi tingimata võimalikult väikest korterit, vaid mõistlikku kodu, kus iga ruutmeeter on hästi kasutatud. Eraldi magamistuba, mugav elutuba, piisavad hoiustamisvõimalused ja läbimõeldud mööblipaigutus mahuvad ka 40–44 ruutmeetrile, kui planeering on funktsionaalne. Sellise korteri eelis on väiksem koguhind, kuid see eelis võib parkimise rajamise kulude tõttu kaduma minna,“ selgitas Bonava esindaja. 

See võib tema hinnangul tekitada vastuolu turu tegeliku nõudlusega: ostjad vajavad rohkem kompaktseid ja madalama koguhinnaga kodusid, kuid suur parkimisvajadus muudab nende rajamise kallimaks ning võib suunata arendajaid kavandama samale pinnale vähem ja suuremaid kortereid. 

Ta rõhutas, et võimalik defitsiit ei puuduta kõiki kahetoalisi kortereid ühetaoliselt. Turul võib olla piisavalt suuri või kõrgema hinnatasemega kahetoalisi, samal ajal kui nappida võib just umbes 40–44-ruutmeetriseid funktsionaalseid kodusid, mille asukoht, planeering ja koguhind moodustavad ostja jaoks sobiva terviku. 

Mõistlikuma koguhinna otsing suunab Bonava esindaja kinnitusel üha rohkem ostjaid vaatama ka Tallinna lähivaldade uusarendusi. Tallinnas on müüdud aasta algusest tänaseni kokku 824 uut kodu, Tallinna lähivaldades aga juba 356 korterit – seega moodustab lähivaldade maht Tallinna mahust ca 43%. 

„Näeme seda ka Sakus, kus meie augustis valmiva Kirsiõue esimese maja vastu on huvi püsinud stabiilsena. Ostjad leiavad Tallinna lähiümbrusest väiksema koguhinnaga uue kodu, loobumata igapäevateenustest ega heast ühendusest pealinnaga. Tallinna lähivaldade kasuks räägib sageli ka avaram ruumikasutus. Kirsiõues on parkimine lahendatud õues, kuid samal ajal jätkub piisavalt ruumi nii rohelusele, mängu- ja puhkealadele kui ka mõnusale elukeskkonnale. Nii saab arvestada inimeste tegeliku parkimisvajadusega, ilma et kallite maa-aluste parkimiskohtade rajamine kodude hinda samavõrra kasvataks,“ ütles Laanoja.