Autoga Baltimaades: miks võtta rendiauto ja kuhu kevadel–suvel sõita?

Autosõit on Baltimaade avastamiseks üks parimaid viise. Vahemaad on väikesed, saab minna sinna, kuhu ühistransport ei vii ja säilib vabadus muuta marsruuti nagu tuju tuleb.

Miks eelistada reisimisel rendiautot isiklikule autole? See on muretum ja väiksema riskiga lahendus, sest rendiautol on tavaliselt täiskindlustus, mis katab kriimud, klaasikahjustused, rehvid ja muud ootamatused. On mugav teele asuda, ei pea muretsema kindlustuse või tehnilise seisukorra pärast. Ei mingit rehvirõhu kontrolli, hooldusgraafikut ega läbisõidu muret. Lihtsalt võtad rendiauto ja lähed.

Suureks plussiks on ka asjaolu, et ProRent autorent annab võimaluse valida just sinu vajadustega sobiv masin. Näiteks maastur, kui teekonnale jääb palju kruusateid, või hoopis ruumikas universaal, kuhu mahub lahedalt terve pere või sõpruskond.

Kui auto on käes, siis kuhu teele asuda?

Tunne oma kodumaad

Öeldakse, et see pole õige Eestimaa suvi, kui ei ole vähemalt korra Pärnus käinud. Teame Pärnut kui Eesti suvepealinna, aga sinnakanti tasub autonina keerata ka siis, kui ilmaolud plaažile ei kutsu, sest oma üheksa spaaga on Pärnu ühtlasi ka Eesti spaapealinn. Ja kui minna autotripile koos lastega, siis Pärnu külje all asuval Lottemaal, mis on ühtlasi Baltikumi suurim vabaõhu teemapark, jagub lusti ja tegevust terveks päevaks.

Kevadsuvist külaskäiku väärivad ka meie suursaared. Kui Kuressaare piiskopilinnus, tuulikud ja kadakased rannad on üle vaadatud ning Muhu leib ja soolasiig nositud, siis Hiiumaal tasub ära käia Kõrgessaares, kus omaaegsed tselluloosi- ja viskoositootmise tööstushooned on muudetud Viscosa kultuurivabriku nimeliseks kultuuri-, kunsti- ja elamuskeskuseks. Viscosa kultuurivabrik on ühtlasi Hiiumaa suurim ja muljetavaldavaim hoonekompleks.

Ja kindlasti on tark kasutada suve Ida-Virumaa avastamiseks. Ida-Viru kutsub end Eesti kõige seikluslikumaks piirkonnaks ja see pole sugugi suusoojaks öeldud – Aidu karjäär, Alutaguse seikluspark, Kiviõli seikluskeskus on vaid mõned kohad Eestimaa kirdenurgas, kus on garanteeritud parajas koguses närvikõdi ja enese proovilepanekut. Ka piirilinn Narva pakub oma Hermanni linnuse ja muuseumi, Kreenholmi manufaktuuri ning sealt avanevate imposantsete vaadetega elamusi, mida ei unusta.

Läki Lätti!

Kui Riia loomaaias on ära käidud – seal on kaelkirjakud, keda Tallinna loomaaias pole –, siis edasi muidugi Jurmala ning sealse pika valge liivaranna, promenaadi ja spaade suunas. Kuna jalutuskäigud Jurmala puitpitsilisest supelarhitektuurist palistatud tänavatel teevad kiirelt näljaseks, siis astu sisse mõnda mereäärsesse kohvikusse või rahvusköögi restorani – neid on siin mustmiljon!

Järgmine peatus Kuldiga! Kuldiga vanalinn on oma hästi säilinud 17.–19. sajandi puithoonestuse ja kivisillutisega tänavatega kantud alates 2023. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Lõunanaabrid ise peavad seda armsat linnakest Läti kõige romantilisemaks linnaks. Kuldiga teiseks suureks vaatamisväärsuseks on Ventase juga. Sel loodusimel on laiust kogunisti üle 240 meetri, mis teeb sellest Euroopa kõige laiema joa.

Mereäärne Liepaja on aga hoopis teistmoodi linn, üllatades turiste juugendstiilis hoonete ja rikkaliku militaarpärandiga. Nii pole ime, et üks Liepaja populaarsemaid atraktsioone on Karosta vangla. Oluline argument Liepaja külastamiseks on seegi, et 2027. aastal on Liepaja Euroopa kultuuripealinn.

Kui tee viib Leetu…

Kuurortlinn Palanga on leedukale sama, mis eestlasele Pärnu ja lätlasele Jurmala. Leedu suvepealinnas ei saa jätta käimata merre ulatuval 470-meetrisel muulil, kust avanevad rannikule võrratud vaated. Lastega on Palangas mõnus puhata, sest rannaliiv on eriti pehme ning meri madal ja soe. Külastamist väärib ka Palanga merevaigumuuseum, mis paikneb mõisas ja kus saab imetleda enam kui 4500 merevaigust eksponaati.

Samuti võiks kevadsuvise roadtripi marsruudile jääda Šiauliai. Siin ootab igas vanuses maiasmokki šokolaadivabrik Rūta muuseum, mis tutvustab šokolaadi ajalugu ning pakub töötubasid ja degusteerimisi. Šiauliais on tähelepanuväärne ka kesklinnas asuv Šiauliai-nimeline puiestee, mis oli kogu Nõukogude Liidus esimene jalakäijate tänav ja avati 1975. aastal. Šiauliais on ka mitu järve, kus saab ujuda, jalutada või nautida päikeseloojangut.

Ja kui juba Leedus olla, tuleb kindlasti teha päeva- või nädalalõpureis Trakaisse, mis on üks riigi külastatavamaid linnu. Trakai järved, ajalugu, lossid, eriline karaiimide kultuur ja Leedu ainus ajalooline rahvuspark annavad ju visiidiks põhjust küll.

Loe ProRent autorendi kohta lähemalt nende kodulehelt.