JÄÄRJA MÕIS on ehitatud algselt 1825 aastal.
Esmakordselt on mõisa mainitud 1442. aastal.
Läbi ajaloo kuulus Jäärja muuhulgas Mengdenite, Bussenite, Ditmarite, Engelhardtide ja Grünewaldtide suguvõsa omandusse.
Viimane võõrandamiseelne omanik oli Johannes von Ungern-Sternberg.

2,2 ha suurusel kinnistul paikneb suurte põlispuudega mõisapark.
Kogu krundil on 12 hoonet, millest suur osa on mõisaaegsed. Hilisemal ajal on ehitatud juurde kuurid, katusealused ja kaminasaaliga saunahoone/kuur.
Mõisa peahoone on suuremas osas kaasajastatud, kuid lisaks põhikonstruktsioonidele on säilinud ka mõningad vanad detailid.
Varasemast ajast on säilinud erinevas renoveerimist nõudvas seisukorras olevad abihooned: ait; kupjamaja; tall; tõllakuur; kutsarimaja; töölistemaja ja mõningad varemed.